On olemas mingi pagas, mille kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada. Kontekst: näide tänapäeva muistendist Helge Gerndt, ettekanne Tänapävea muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellest jutustamidest. TP muist- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogunemisel NB! Tunnetus mitte ainult tekst. Muist- pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet Muist- seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest. Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku. 70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele. Uurimisviiside muutumine 1970
10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid või pseudomütoloogilisi muistendeid. Faehlmanni muistendite hulka kuulub 8 muistendit, nt „Keelte keetmine“, „Vanemuise laul“, „Vanemuise kosjaskäik“. „Keelte keetmise“ idee oli, et eestlased on satiiriline rahvas, st juttu oli eri rahvastest (naaberrahvaste, sh venelaste ja sakslaste, kohta oli öeldud halvasti). Muistendeid nimetatakse pseudomütoloogiaks, sest need on fiktsionaalset, ilukirjanduslikku päritolu. Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik ja suurejooneline minevikupilt. 1860ndatel algavad tugevad rahvuslikud manifestatsioonid. Sel ajal hakatakse tegelema rahvuse ehitamisega (nation building), mille raames on oluline just mineviku kujundamine. Näiteks Faehlmanni muistendid, Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ teenivadki seda eesmärki –
Osaeitava tuletise predikaat on aga piiritletud. Tekib loogiline vasturääkivus ning seetõttu pole võimalik garanteerida, et me saame tõesest eeldusest tõese tuletise. Seega pole osaeitava väite ümberpööramine üldjuhul lubatud.11 #A 10 Kontekstuaalse teadmise kasutamine keset loogilist arutlust ei ole lubatud. Konteksti abil saame täiendada arutluse eeldusi või analüüsida järeldust. Juhul kui me eeldust erijuhuna täpsustame, nt käsitleme fiktsionaalset maailma, kus kõik inimesed on tudengid, siis on tudengid ja inimesed mahu poolest identsed. Sel juhul ümberpööramine kadusid ei põhjusta. Ent siin on tegemist erijuhtumiga, mida tuleb eraldi analüüsida. Loogika püüab tegelda pigem kontekstiüleste üldiste tõdedega, mida saab hiljem täita mistahes konkreetse sisuga.. 11 Ka osaeitava väite puhul on võimalik käsitleda erijuhte, mil osaeitava väite ümber pööramine on võimalik (vt joonise 4
Osaeitava tuletise predikaat on aga piiritletud. Tekib loogiline vasturääkivus ning seetõttu pole võimalik garanteerida, et me saame tõesest eeldusest tõese tuletise. Seega pole osaeitava väite ümberpööramine üldjuhul lubatud.11 #A 10 Kontekstuaalse teadmise kasutamine keset loogilist arutlust ei ole lubatud. Konteksti abil saame täiendada arutluse eeldusi või analüüsida järeldust. Juhul kui me eeldust erijuhuna täpsustame, nt käsitleme fiktsionaalset maailma, kus kõik inimesed on tudengid, siis on tudengid ja inimesed mahu poolest identsed. Sel juhul ümberpööramine kadusid ei põhjusta. Ent siin on tegemist erijuhtumiga, mida tuleb eraldi analüüsida. Loogika püüab tegelda pigem kontekstiüleste üldiste tõdedega, mida saab hiljem täita mistahes konkreetse sisuga.. 11 Ka osaeitava väite puhul on võimalik käsitleda erijuhte, mil osaeitava väite ümber pööramine on võimalik (vt joonise 4
annaabi.ee 
