Eetikakoodeksi põhimõtete järgimist ootame kõikidelt töötajatelt, juhatuse ja nõukogu (sh nõukogu komiteede) liikmetelt kui ka koostööpartneritelt. Me usume, et eetikakoodeksi järgimine aitab kasvatada kontserni väärtust nagu selle eiramine võib kahjustada mainet. (Sotsiaalse vastutuse..., 2014) Tehniliselt ei astunud Eesti Energia ka oma eetikakoodeksi vastu. Telefoni teel öeldigi lugupidavalt, et kui pole raha, siis fiibrist elektri välja ei saa lülitada. Kuna antud probleem jäi ka nende vastutusalast välja, siis ei olnud see tehniliselt nende muregi, mida lahendada vaid kliendi enda. Küll aga on nad nende eetikakoodeksi juures kirjas, et usuvad, et selle mitte järgmine võib kahjustada nende mainet. Ometi aga juhinduti ka praeguses olukorras koodeksist, kuid maine sai siiski kahjustada. 4. Eetika printsiibid a) Utilitaarne printsiip 1)Egoistlik analüüs
Tegemist on plastikute rühmaga, mis omandavad tugevuse pärast töötlemist erinevate kemikaalidega. Inglise keeles kasutatakse terminit thermoset, mis viitab asjaolule, et epoksiidid omandavad kuumutades oma püsiva kuju. Pärast II maailmasõda leidsid epoksiidid laia kasutust kattematerjalide ning liimina. Epoksül põhinevad komposiitmaterjalid on näiteks kiudklaas (fiberglass ingl. k.), millele annab struktuuri klaaskiud, ning süsiniku fiibrist epoksükomposiit, mida kasutatakse järjest enam lennunduses (kergekaalulised, tugevad ning kuumakindlad). Polüvinüülkloriid (PVC) Nagu lugematud teised plastikud avastatid ka PVC kogemata ning seda koguni kahel korral 19-nda sajandi jooksul. 1935-ndal aastal henri Victor Regnault' ning 1872-ndal aastal Eugen Baumanni poolt. Mõlemal juhul ilmus polümeer valge tahke ainena katseklaasi põhja pärast reageermiist päiksevalgusega. 20-nda sajandi alguses
abiskaala järgi b2. Nüüd asetatakse latt punktile A, tehakse lugemid põhi- ja abiskaala järgi a2, mille järgi arvutatakse kõrguskasvud ja keskmine kõrguskasv h2. On ilmne, et peanõude viga võrdub väärtusega . Kui peanõude viga ületab 4 mm, siis tuleks seda justeerida. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks.
Nüüd asetatakse latt punktile A, tehakse lugemid põhi- ja abiskaala järgi a2, mille järgi arvutatakse kõrguskasvud ja keskmine kõrguskasv h2. On ilmne, et peanõude viga võrdub väärtusega 2 x =∆=h2−h 1 . Kui peanõude viga ületab 4 mm, siis tuleks seda justeerida. 52. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa
eespool kirjeldatud tegevus, peanõude justeerimine ja tulemuste kontrollimine. Õige lugem kaugemalt latilt on siin ilmselt e0 = e2 x, kui nivelliir oli viimati paigaldatud puntkis B. *Kompensaatoriga nivelliiride kontrollimine käib sarnaselt. 54. Nivelliiri peanõude kontroll, selle läbiviimise üksikasjalik kirjeldus ja nõuded tulemustele Vaata küsimust 53, neljas nõue. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid - valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist - pikkusega 1,5; 3 või 4 m , paksusega 2 3 cm - jäigad (täpsematel töödel) , kokkuväänatavad või kokkulükatavad Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13 ...15 mm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon mitte nullist, vaid muust arvust, tavaliselt (47- st või 48 st)
Seejärel võrreldakse saadud tulemust lubatava väärtusega v lub. Sellele järgneb eespool kirjeldatud tegevus, peanõude justeerimine ja tulemust kontrollimine. Õige lugem kaugemalt latilt on eo = e2 -x. Õige lugemi võib arvutada ka valemiga eo = i - h AB, kus õige kõrguskasv h AB leitakse aritmeetilise keskmisena joone kahest erinevast otsast määratud kõrguskasvudest. 55. Nivelleerimislatid, nõuded ja kontrollid Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Latid võivad olla jäigad, kokkukäänatavad või kokkulükatavad. Täpsematel töödel kasutatakse jäiga konstruktsiooniga latte. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või
annaabi.ee 
