Intra vires hereditatis – pärandvara ulatuses vastutus Ius accrescendi - juurdekasvuõigus Collatio – kaaspärija peab pärandi hulka arvama ka selle, mis ta sai pärandajalt tema eluajal Hereditatis petitio – pärandi hagi Legatum - legaat Fideicommissum – testamentlik korraldus, millega pärandaja esitab pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks Fideicomrnissum hereditatis – teatud isikule määrati kogu pärand, mitte osa pärandist Codicillus – fideikomisside koostamine erilise kirja kujul pärija nimel Donatio mortis causa – kinkimine surma puhuks s.o. eriline kinkimine, kus kingi kehtivus on tehtud olenevaks kinkija surmast enne kingi saajat
sooritada mingi samme või anda kellelegi midagi.Need polnud pärijale kohustuslikud, kuid hiljem imperaatorid nõudsid, et need ka täidetakse. Dideikomisse võidi panna mitte ainult testamendijärgsetele pärijatele vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele. Võidi luua ka testamendis lisa. Klassikalise õiguse perioodil hakkas kaduma vahe legaatide ja fideikomisside vahel. Vähendati legaatide formaalsust,kitsendati fideikomisse sisuliselt. Justinianuse ajal need ühendati. Koditsill-Seda võidi teha kirjalikult/suuliselt 5 tunnistaja juuresolekul.Pole pärija nimetamist.Legaatidele võis olla jäetud kogu pärand ja pärijale paljas nimetus. Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand.
sooritada mingi samme või anda kellelegi midagi.Need polnud pärijale kohustuslikud, kuid hiljem imperaatorid nõudsid, et need ka täidetakse. Dideikomisse võidi panna mitte ainult testamendijärgsetele pärijatele vaid ka seadusjärgsetele. Tavaliselt koostati fideikomissid erilise kirja kujul pärija nimele. Võidi luua ka testamendis lisa. Klassikalise õiguse perioodil hakkas kaduma vahe legaatide ja fideikomisside vahel. Vähendati legaatide formaalsust,kitsendati fideikomisse sisuliselt. Justinianuse ajal need ühendati. Koditsill-Seda võidi teha kirjalikult/suuliselt 5 tunnistaja juuresolekul.Pole pärija nimetamist.Legaatidele võis olla jäetud kogu pärand ja pärijale paljas nimetus. Seadus lex Falcidia- pärijale pidi jääma vabaks vähemalt neljandik pärandist Universaalne fideikomiss-teatud isikule ei määratud osa pärandist,vaid kogu pärand.
Varalised õigused ja kohustused aga kanduvad üle teistele (successio). On olemas ka vahevorme: teatud lepingud nagu mandatum ja societas, lõpevad ühe lepingupartneri surmaga, kuid juba omandatud nõuded lähevad üle surnud isiku pärijale. Üle võivad minna kõik õigused ja kohustused, siis on tegemist üldõigusjärglusega (successio universalis) või ainult osa õigusi (successio singularis) ehk üksikõigusjärglus. Üksikõigusjärglus on tavaliselt kas legaatide või fideikomisside puhul. Pärimisõiguse põhiküsimuseks on: mida päritakse? Kes saab pärijaks? Kuidas läheb pärand pärijale üle? Päriakse kogu pärandvara. Pärandi olemuse kohta ütleb näiteks Gaius järgmist: Incorporales sunt, quae tangi non possunt, qualia sunt ea, quae in iure consistunt, sicut hereditas, ususfructus, obligationes quoquo modo contractae. nec ad rem pertinet, quod in hereditate res corporales continentur, et fructus, qui ex fundo
annaabi.ee 
