13. Kus esineb kohevat sidekude? Lihaskiudude vahel 14. Mis ülesanne on koheval sidekoel? Sisaldavad kollageeni, mis muudavad rakud elastseks. Kaitse ja toitefunktsioon 15. Kus esineb tihedat paralleelkiulist sidekude? Kõõlustes, sidemetes, sidekirmetes. 16. Kus esineb sassiskiulist sidekude? Naha võrkkihil 17. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste pinnal 18. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades 19. Kus esineb fibroosset (kiulist) kõhrkude? Lülidevaheketastes, häbemeliiduses 20. Mis annab luukoele tugevuse? Kaltsiumi ja fosforisoolad 21. Millises luu osas toimub vereloome? Käsnolluses 22. Mida sisaldab toruluu diafüüs? KEHA Luuüdi 23. Kus esineb silelihasrakkusid? Vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes 24. Mis on vöötlihaskoes kontraktiilseteks elementideks? pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid. 25
Toite- ja kaitsefunktsioon sidekoel? 42. Kus esineb tihedat Kõõlused, sidemed, sidekirmed (fastsiad) paralleelkiulist sidekude? 43. Kus esineb sassiskiulist Naha võrkkiht sidekude? 44. Kus esineb hüaliinset kõhrkude? Liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad 45. Kus esineb elastset kõhrkude? Kõrvalestades, välimises kuulmekäigus jms 46. Kus esineb fibroosset (kiud) Lülidevaheketastes, häbemeliiduses jm kõhrkude? 47. Mis annab luukoele elastsuse? Orgaanilised ained valgud, näiteks kollageen 48. Mis annab luukoele tugevuse? Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori soolad 49. Millises luu osas toimub Punases luuüdis vereloome? 50. Nimeta rakkudevahelise põhiaine 1. Rakkudevaheline toiteallikas ja jääkproduktide lahustaja 2
Luukude on täiskasvanul lamellaarse ehk õhikulise ehitusega. Kõhrkude- toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistentsiga tugikoeliigina kõhredeks nimetatavates organites,olles neus pinnalt kaetud sidekoelise kestaga-perikondriga.Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubtantsist ja selles asetsevastest kõhrerakkudest ehk kondrotsüütidest.Intertsellulaarsubstantsu ehituse alusel eristatake kõhrkoe kolme alaliiki:1)hüaliinset 2)elastset ja 3)fibroosset ehk kiudkõhrkude. 27. Närvikude moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 28. Lihaskude Lihaskoed teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest
Luukude on täiskasvanul lamellaarse ehk õhikulise ehitusega. Kõhrkude- toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistentsiga tugikoeliigina kõhredeks nimetatavates organites,olles neus pinnalt kaetud sidekoelise kestaga-perikondriga.Kõhrkude koosneb intertsellulaarsubtantsist ja selles asetsevastest kõhrerakkudest ehk kondrotsüütidest.Intertsellulaarsubstantsu ehituse alusel eristatake kõhrkoe kolme alaliiki:1)hüaliinset 2)elastset ja 3)fibroosset ehk kiudkõhrkude. 32. Närvikude moodustab mitmekesise kujuga närvirakkudest , närvikiududest ja viimaste lõpmetest. Närvikoest koosneva närvisüsteemi kaudu teostub organite talitluse kordineerimine. Jaguneb :närvikude kitsamas mõistes ja neurogliia. 33. Lihaskude Lihaskoed teostavad organismi liigutuslikke protsesse. Esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest , kuid peentest
Luukoe seisund muutub sõltuvalt inimese vanusest, tervisest, füüsilisest koormusest jt teguritest Luukude jaotatakse kaheks tüübiks: põimikluukude ja lamellaarne luukude – inimese organismis prevaleerib lamellaarne luukude, mis on põhiliseks anorgaaniliste ainete depooks Lamellaarne luukude koosneb amorfsest põhiainest ja rakkudest – osteoblastidest, osteotsüütidest ja osteoklastidest Luuümbrises e periostis eristatakse kahte kihti: välimist fibroosset ja sisemist rakulist – luuümbrise ülesandeks on luu ühendamine ümbritsevate kudedega ning ta osaleb kõikides luuga toimuvates protsessides Endost on luud üdiõõne poolt kattev õhuke sidekoeline kest Osteoblastid Luukoe noorrakud, ülesandeks luu orgaanilise maatriksi süntees ja selle sekreteerimine enda ümbrusesse selliselt, et raku jätkete ümber moodustuksid kanalikesed Luu mineraliseerumisel täidavad osteoblastid abistavat funktsiooni