stiilis, 2 läänefassaaditorni · Londonis WESTMINSTER ABBEY, kuningate kroonimiskirik, hiljem ümberehitatud · OXFORD ja CAMBRIDGE ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti stiilis Itaalia: · Ei olnud kõrgeid ehitisi, tornid eraldi kampaniilidena. · FIRENZE TOOMKIRIK marmorstiilis · VENEETSIA DOODZIDE PALEE ühiskondlik hoone. · Kõige suurem gooti ehitis MILAANO KATEDRAAL. 40k inimest, 150 fiaali katusel · SIERRA RAEKODA e. SIERRA PALAZZO PUBBLICO kõrged ja massiivsed tornid. Võimsad seinamaalid, tornidel suur kell Saksamaa: · Kirikud kõrgeimad · STRASBOURGI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · KÖLNI KATEDRAAL 2 läänefassaaditorniga · ULMI KATEDRAAL 1 torniga · MAARJA KIRIK Lübeckis 2 torni Hispaania: · Kahe läänefassaaditorniga, väiksemad · Põhja-Hisp. BURGOSE KATEDRAAL o Franco peakorter
* ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale) * kiriku välisseinu toetasid tugipiilarid ja tugikaared gooti kirikuid kaunistavad mitmesugused detailid: * fiaal ehk ehistornike (tornide, tugipiilarite, ehisviilude otsas) * krabi punga- või lehekujuline kaunistus (nt fiaali tipus) * ristlillik õit meenutav kaunistus (nt fiaali või ehisviilu tipus) * kolmiksiir ja neliksiir kaunistusmotiivid nt akende raamistikus fassaadidel sageli: * roosaken suur, enamasti ümmargune aken * kuningate galerii skulptuuride rida Läänefassaadil oli tavaliselt kaks suurt torni (vahel jäi ka ehitamata, või jõuti vaid üks valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid)
Notre-Dame du Port kirik. AJASTU ISELOOMUSTUS KT. ROMAANI ARHITEKTUURI SÜSTEEM GOOTI ARHITEKTUURISÜSTEM ROMAANIKUNST ROMAANI V GOOTI PERIOODIL gooti arhitektuurisüsteem sisearhitektuuris kesklöövi müürid olid kolmeosalised nagu romaanistiiliski. Alumise korruse moodustasid arkaadid, teise korruse mood. trifoorium. Aknad muutusid üha suuremaks hõivates varsti kogu seinapinna. Välisarhitektuuris tugiliit ahenes ülespoole minnes moodustades väikese tornikese- fiaali. iseloomulik gootistiilile oli akende ja uste kohal kolmnurkne viil e. vimperg, mille servad olid kaunistatud krabidega. Kõige tipus oli ristlillik. Portaalide kohal olid suured ümmargused roosaknad. Väga sage fassaadil olev motiiv oli kujuderida e. kuningategalerii. tornitipu moodustas terav tornikiiver. Nelitise kohal asus elegantne ja peen nelitistorn. Aknad olid kaunistatud vitraazidega. arhitektuurinäited
söögisaal, millele ehitaja oli andnud otse katedraali vääriva ilme, ilu ja toreda roseti; püha Neitsi peenemaitseline kabel; monumentaalne magamishoone; avarad aiad; langevärav; tõstesild; müüride hambulised sakid ümbritsevate aasade rohelisel taustal; hoovid, kus kar6 8 dinali kullakarvaliste mantlite kõrval särasid sõjameeste raudrüüd, ja kõige selle keskel kolm gooti apsiidilc rajatud kõrget fiaali. See kõik pakkus horisondil oivalist pilti. Kui pilk pärast kauast ülikoolilinna vaatlemist lõpuks paremale kaldale Uuslinna poole pöördus, muutus pilt äkki hoopis teiseks. Uuslinn oli ülikoolilinnast palju suurem, kuid polnud kaugeltki nii ühtlane. Juba esimese pilguga võis märgata, et ta jaguneb mitmesse täiesti eraldatud ossa. Idas, Uuslinna selles osas, mis veel tänapäev «soo» nime kannab (sinna sohu meelitas Ca-mulogenes Caesari*), oli suur hulk losse