Tegelased: müütiline kuningas Gilgames, metsmees Enkidu, nende lähikondlased, jumalad (taevajumal An, õhu ja maajumal Ellil, tarkusejumal Ea, armastusejumalanna Istar jt.). Eepos kõneleb inimeseks saamisest ja inimeseks jäämisest, surmast ja surematusest. 3. Vana Egiptuse religiooni peajooned ja tähtsamad jumalad. Iseloomulik on esiajast pärit animismi (usk hinge, anima olemasolusse) ja fetisismi (jumalate võlumine, amulettide kandmine) ühendamine individuaalse vagadusega ning jumala kogemusega. Animismi pärandiks tuleb pidada jumalakujude ja võimude paljusust. Fetisismi objektid võivad olla looduslikud või kunstlikud, ning usutakse, et nad omavad teadvust ja üleloomulikke omadusi ning toovad õnne. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik ka loomadekultus. Paljusid jumalaid kujutati nii looma- kui ka inimkujul (Ra, Horos)
Kalmel on tihti individuaalne vorm, mis on eri inimeste puhul erinev ning peegeldab surnu sotsiaalset või religioosset staatust. Kalme peaatribuut on hauakivi. Kivide seotus kalmetega on tuntud kogu maailmas: megaliidid, püramiidid jne. Samamoodi on kivid olnud mitmes kultuuris hinge sümboliks ja eluasemeks - nii nagu kalmes on surnu, on kivis surnu surematu hing. Kivide tähendust on seostatud esivanemate ja loodusvaimude kultuse, fetisismi ja animismiga. Kivid seonduvad ka mägedega ning sedakaudu energiakeskustega ümbritseva maastiku suhtes ning toimivad kommunikatsioonivahendina inimeste ja jumalate vahel. Animistlikus kultuuris võis kivi tähistada surnu hinge, loodusvaimu või muu üleloomuliku olendi püsivat elupaika.32 Hauakivi on nüüdisajalise kalme peamine atribuut. Tänapäeva kalmete ja hauaplaatide sümboolika tõlgendamine on keeruline, sest nende puhul põimuvad mitmed erinevad funktsioonid ja aspektid
Seega seades naised erinevatesse märgisüsteemidesse eeldame et pudelitel on erinevad tähendused, mis on justkui olemuslikud. Kumbagi ei huvita, kuidas asju paremini müüa läbi tähenduse. Pigem - kuidas asjade müümine tekitab ideoloogiatele sotsiaalset kandepinda. Barthes: naturalization - sellel vedelikul ei ole rohkem põhjust olla naiselik kui näiteks ehatähel või nahkhiiresõnnikul. Kuidas toimib sisemine fenomenoloogia tarbekaupade fetisismi puhul - kuidas suhted inimeste vahel (kultuur) muutub suheteks asjade vahel (loodus). Kuid lõhna ja pildi vahel võib mitte olla ontoloogilist sidet, kuid sellel on kindlasti sotsioloogiline side. Ehk siis patriarhaat, äri jne jne on tekitanud terve rea kompleksseid põhjusi, miks see nii on, kuid ainult keelt vaadates me nendest teadlikuks ei saa. Jama tekib siis kui me võimaluste tingimusi hakkame käsitlema nagu nad oleksid
on põhiliselt seotud põllundusega ja on oma iseloomult nähtavasti orgiastlik. Sellele osutavad fallosefiguurid, mis sageli piiravad nende keskel tantsivad naist. Emajumalanna kultus arvatavasti seguneb juba sureva ja taaselustuva looduse jumalanna kultusega. Hiljem etendas surev ja taaselustuv loodus jumal Osirisena, karjapidajate jumalusena, väga tähtsat osa Egiptuse surnukultuses ja kujutlustes hauatagusest maailmast. Vana-Egiptuse kõigi ajajärkude usundile on iseloomulik nii fetisismi ilmsete jälgede säilimine, kui ka loomadekultus, mis eriti lopsakalt õitses Egiptuses. Loomade austamine kasvas pidevalt kuni Pärsia valitsemisajani. Nagu jutustab Herodotos, leinati sel ajal perekonnas kassi surma rohkem kui poja surma. Algselt kummardasid egiptlased peaaegu kõiki neile tuntud loomi. Nende hulka kuulusid kassid ja lõvid, koerad ja saakalid, ahvid ja elevandid, jõehobud ja krokodillid, kitsed ja veised, konnad ja kilpkonnad, öökullid ja haigrud (capli), maod ja kalad,