Projekti autoriks oli Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Lossis on asunud kool, lasteaed, ühikatoad, elanud õpetajad Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa esimese naise Olga Stroganova pildid Olustvere mõisapark Olustvere mõisapark plaaniti rajada Prantsuse stiilis. Park rajati aga inglise stiilis maastikupargina. Olustvere pargis on palju alleesid sellepärast et Krahv Nikolai Ferseni ema olevat armastanud alleesid. Olustvere park on üks paremini säilinud mõisaparke Eestis Tallid Olustvere tallis asub V.Luha miniatuurne puuhobuste kollektsioon Topised tallis kuuluvad I.Tilk Kunagises ratsahobuste tallis, asub praegu jõusaal ja tüdrukute ühiselamu. Mõisa viinaköök Rajati Paul Ferseni poolt 19. sajandil Viina aeti nisust Nõukogude ajal töötas majas saun , saeveski Praegu saab hoones tegelda
miljonite vastu, püüab ta tagasi pöörata revolutsiooni tohutut ratast, mille ta on ise veerema pannud. · Kodusõda on oaratamatu ja võib-olla isegi vajalik. · Mirabeau sureb 1791. aasta märtsis ning koos temaga kaob viimane mees, kes võib-olla oleks saanud monarhiat ja rahvast vahendada. Põgenemine valmistatakse ette · Õukond otsustab revolutsiooni eest põgeneda. · Kuninganna usaldab praktilised ettevalmistused Ferseni kätesse. · Marie-Antoinette rahvuskaardile, mõeldes Euroopale: ``Te peate möönma, et me pole vabad.'' · Kuninglikus tõllas põgeneb 14 inimest. · 20. juuni 1791 põgenemispäev Põgenemine Varennes'i · Vana kombe kohaselt peab kuninga kammerteener magama kuninga toas. Nöör ümber randme seotud, saab kuningas teda iga hetk äratada. · Kuninglik perekond põgeneb risti läbi Pariisi.
tõeline armastus, Rootsi aadlik ja sõjaväelane Hans Axel von Fersen. Oli veel lootus, et monarhia suudab veel päästa Rahvuskogu, eesotsas selle juht Mirebeau, kuid viimase surm mattis lootused. Märatsev rahvas jõudis ka Versailles' lossi, kus sunniti kuningapere jätma oma residents ning sõitma Pariisi, et edasist tumedat tulevikku veeta Tuileries's. See oli märk kuninga allaandmisest ning monarhia kukutamisest. Marie-Antoinette ei lubanud seda alandust endale ning Ferseni abiga võeti ette põgenemisplaan. Esimene kukkus kohe läbi. Teine põgenemiskatse tundus justkui saavat õnneliku lõpu, kuid peaaegu oma põgenemise lõpusirgel, Varennes's, piirati kuningapere sisse. Marie-Antoinette ja Louis XVI oma väikese kaaskonnaga olid sunnitud viimast korda Pariisi tagasi pöörduma. Perekond lahutati ning Marie-Antoinette ja Louis XVI saadeti vangistusse Temple'se. Vangistus tõi Toinette' ja Louis
Kivikas elas 80 aastaseks (1898-1978) ja on elanud ka välisriikides. Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes. 3 I ALBERT KIVIKA ELU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kangur Anu Kivika pojana. Perekond kolis sageli vahepeal elati Olustvere mõisas, kus ema töötas krahv Ferseni juures, seejärel Särru moonamajas, Kildu külas kohaliku sepa ja Vaalamäe külas sugulaste juures. Kivika koolitee sai alguse 1907 aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas, kolisid nad emaga Viljandi eeslinna Kantrekülasse teise sugulase juurde.
käskis neil taastada seaduslik võim ning kasutada selleks vajaduse korral ka suurtükiväge. Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal Velisel "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud Vigala ja Velise talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata 24. detsembril 1905 saabus Kroonlinnast karistuspataljon Hans William von Ferseni juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus Koila mõisas, teine aga Valtu mõisas. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit Mart Laurimani, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane[7]. Koeru vallas, Vaali külas, arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis
annaabi.ee 
