erinevatest looduslikest ja tehislikest allikatest, millest enamuse moodustavad viimased. Loodsulike allikate hulka kuuluvad märgalad, termiitide elutegevu ja ookeanid. Inimmõjuriteks on kaevandused ja fossiilsete kütuste põletamine, riisikasvatus (üleujutused riisipõllul toodavad metaani, kuna pinnases leiduv orgaaniline aine laguneb hapnikuvaeguses), prügilad, kus toimub orgaaniliste jäätmete lagunemine hapnikuvaeguses ja karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada kariloomade "metaanimaks". Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi
aretusväärtusega lehmadel. (Söömus ja seda mõjutavad tegurid) 7 2.3. Söödaratsiooni koostis Tulenevalt mäletsejaliste seedefüsioloogilisest iseärasustest on söömuse üheks oluliseks mõjutajaks söödaratsiooni koostis. Söödaratsiooni kõrge tärklise ja suhkrute sisaldus põhjustab vatsamikroobide aktiivsuse vähenemist. Mittestruktuursed süsivesikud nagu tärklis fermenteeruvad kiiresti, mille tulemusena langeb vatsasisaldise pH, mille tagajärjel põhisööda (silo) söömus väheneb. Kui asendada tärklis struktuursete süsivesikutega nagu lõhustuv tselluloos ja hemitselluloos, mis fermenteeruvad aeglaselt, siis silo kuivaine söömuse langust ei tähedata. Kuna vatsamikroobide esmase energiaallikana on tärklis ja suhkrud aga hädavajalikud, siis peab söödaratsioon sisaldama optimaalses koguses nii struktuurseid kui ka mittestruktuurseid süsivesikuid
(idandatud , kuivatatud röstidudteravili).Eeesmärgiks ensüümide aktiviseerimine.Meskimine- linnastest sisalduvate üphendite lahustamine, ja hüdrolüütilione konversioon lahustuvaks ekstraktiks-sisaldab suhkruid, dekstriine, anorgaainilis aineid, lahustuvaid valke,toitainerikas pärmidele.Virre-ensüümidega mesk.temperatuur tõstetud meskmise lõpuks 75 kraadi.Humalad-aroomi ja maitse kujundajad.Virde koostises pärmide kasvuks vajalikud ained-:fermenteeruvad suhkrud, aminoapped, lipiidid, vitamiinid, anorgaanilised ühendid. Pärmseened. 1)Pindfermenteerivad(S.cerevisiae), 2)põhjafermenteerivad(S.uvarum, S.carlsbergensis). Sporuleerimine-kaks haploidset rakku ühinevad, modustavad diploidseraku, mis võib omakorda paljuneda punugumise teel.pärmikultuuri inokulatsioon-eelnevalt aereetitud virdesse.vajalik pärmi kasvuks käärituse esimeses faasis, et sünteeside lipiide
Laktaasi konsentratsinoon on peensoolenõre mukoosas esialgu väga kõrge ning väheneb põrsaste vanuse suurenedes (oluliselt väheneb nende 8 nädala vanuseks saamisel). Tarbitud sahharoos hüdrolüüsub sahharaasi toimel glükoosiks ja fruktoosiks. Maltoos hüdrolüüsub maltaasi toimel glükoosiks 30-60% kogu seedetrakti sisaldisest, mis jämesoolde jõuab, viibib seal 20-38 tundi (maos 0-6 tundi ja peensooles 2-6 tundi). Sööda süsivesikud, mis jäid peensooles seedumata, seeduvad ja fermenteeruvad jämesooles soole mikrofloora mõjul. 3 Toorkuid lõhustub mikroobide poolt protdutseeritava tsellulaasi, hemitsellulaasi, pektinaaside jt ensmüüdie toimel. Fermeteerimise ulatus (mille tulemusel tekkivad lenduvad rasvhapped) oleneb sööda toorkiu sisadlusest ning lämmastiku, mineraalide ja vitamiinide olmasolust, mis on vajalikud jämesooles olevate mikroobide popultasioomide toitumiseks.
eraldub 2 molekuli süsihappegaasi. See toimub püruvaadi dekarboksülaasi ja alkoholi dehüdrogenaasi abil. Esimese ensüümi koensüümiks on tiamiinpürofosfaat, teise ensüümi puhul NADH. Mäletsejalistel käärivad toidus olevad süsivesikud (k.a. tselluloos) vatsas põhiliselt süsinikdioksiidiks ja madalmolekulaarseteks lenduvateks rasvhapeteks (äädik-, propioon-,võihape), mis nagu lihtsuhkrudki imenduvad ainevahetuspuuli. Kiiresti fermenteeruvad lahustuvad suhkrud, aeglasemalt tärkis ja pektiinained ning kõige aeglasemalt taimede struktuursed komponendid tselluloos ja hemitselluloosid. Lenduvad rasvhapped etendavad mäletsejalistel kõige suuremat osa (60-80%) energiatarbe katmisel. 36. käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Käärimine on suhkrute muundumise anaeroobne faas loomaorganismis. Käärimine algab glükoosi fosforüülimisega glükoos-6-fosfaadiks heksokinaasi toimel. Protsessi
annaabi.ee 
