kollaseks või oranziks. Vili peidab endas 20-40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) 7 Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004) Joonis 2. Fermentatsiooniprotsess 2.2. Ubade töötlemine Kui oad on kuivatatud ja pakendatud, saadetakse need laiali tööstustesse, kus kõigepeal toimub kvaliteedikontroll. Pärast ubade sobivaks tunnistamist suunatakse need edasi puhastamisele ja sorteerimisele, mille käigus eemaldatakse praht ning mittestandardsed oad. Sorteeritud oad röstitakse ahjus kindlal reziimil, millega määratakse ära tulevase maiuse lõhna- ja maitseomadused. Pärast röstimist pannakse oad seadmesse, mis eraldab kestad
melonitaolised viljad, mis umbes poole aasta jooksul küpsevad, muutudes selle ajaga kollaseks või oranžiks. Vili peidab endas 20−40 roosaka viljalihaga ümbritsetud seemet ehk uba. (Suitsu, 2004) Joonis 1. Kakaoviljad Pärast fermentatsiooniprotsessi, mil seemned koos ümbritseva viljalihaga päikese kätte jäetakse, oad kuivatatakse, mille käigus saavutavad need pruunika värvuse. (Suitsu, 2004) Joonis 2. Fermentatsiooniprotsess 2.2. Ubade töötlemine Kui oad on kuivatatud ja pakendatud, saadetakse need laiali tööstustesse, kus kõigepeal toimub kvaliteedikontroll. Pärast ubade sobivaks tunnistamist suunatakse need edasi puhastamisele ja sorteerimisele, mille käigus eemaldatakse praht ning mittestandardsed oad. Sorteeritud oad röstitakse ahjus kindlal režiimil, millega määratakse ära tulevase maiuse lõhna- ja maitseomadused. Pärast röstimist pannakse oad seadmesse, mis eraldab kestad
bukett. 4. ROOSA VEIN Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, mis kõigepealt purustatakse ning seejärel leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele. Sel moel saab vein oma värvi tumedate viinamarjade värvist. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Roosa vein on parim värskelt. 5. VEINIDE LIIGITUS Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks kasutatakse veini
häguseks muutvad osakesed Säilitamine tammevaatides 12-24 kuud Villimine filtreeritakse ja pannakse pudelitesse Roosasid veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, mis kõigepealt purustatakse ning seejärel leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogselt valge veiniga. Küpsemine võib toimuda mitmel eri moel: · Vaadis - harilikult valmistatud tamme või kastanipuust, võivad olla mitme eri suurusega, hapniku piiratud juurdepääs läbi puidupooride aitab veinil küpseda. · Ankrus - suurtes roostevabast terasest veiniankrud, mis on täiesti inertsed. Võimaldab säilitada täpset temperatuuri ja veini puhtust.
Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Rosé veine valmistatakse tumedatest viinamarjadest, mis kõigepealt purustatakse, siis leotatakse umbes 12 tundi madalal temperatuuril ning lõpuks lastakse koos kestadega mõned tunnid käärida, et saavutada vajalik roosakas värvitoon. Seejärel kestad eemaldatakse ning edasine fermentatsiooniprotsess jätkub juba analoogiliselt valge veiniga. Tavaliselt on need värsked ja kerge puuviljalise maitsega noored veinid, mis ei taha pikka laagerdamist. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja
annaabi.ee 
