Teine test 3.10 esmaspäev Teemad: fermentatsioonireaktsioonid pentoosfosfaadi rada uurea tsükkel transaminaasid lipiidede oksüdatsioon NADH, NADHP, FADH2, tiamiinpürofosfaat, püridoksaalfosfaat 15 min (pikem) Fermentatsioonireaktsioonid – toimub tsütoplasmas Fermentatiivsete anaeroobsete) reaktsioonide ainsaks eesmärgiks on muuta NADH NAD+-iks (et hiljem seda glükolüüsis kasutada). - Energiat ei teki - Märkimisväärne erinevus – fermentatiivse metabolismi (anaeroobne) korral - toodetakse 2 ATP, aeroobsel hingamisel - 36 ATP-d eesmärk – kulutada püruvaati, samas toota NAD+ miks – hapniku puudumisel on see ianuke võimalus toota NAD+ ja ATPd Alkoholi fermentatsioon – esineb pärmis ja erinevates bakterites
- segamine -amülaasiga; - tärklise suhkrustumine; - suhkrustunud massi jahutamine käärimise algtemperatuurini; - meski pumpamine käärimispaaki. Peale suhkrustamist saadakse segu, mida nimetatakse meskiks. Käärimise algtemperatuuri 18-20 °C saavutamise järel meski pumbatakse ümber käärimispaaki, kus ta segatakse pärmidega. Algab käärimine. MESKI KÄÄRIMINE Meski käärimisel suhkur difundeerub pärmirakku. Keeruliste fermentatiivsete protsesside tulemusena moodustuvad käärimisproduktidena piiritus ja süsihappegaas, mis eraldub ümbritsevasse keskkonda. Lisaks piiritusele ja süsihappegaasile moodustuvad pärmirakkude elutegevuse tulemusena glütseriin, 5 6 äädikhape ja orgaanilised happed
temperatuuri suhtes ja soola kontsentratsiooni suhtes. Seente kasv tundus olevat üllatavalt hea kõigis tingimustes. 5) Millistest aspektidest iseloomustate mikroorganismide külvi vedelsöötmes ja tahkes söötmes? (esimene ja teine teema) Vedelsöötmes lahuse hägususe järgi, mida hägusem, seda rohkem biomassi. Saab mõõta OD-meetriga. Tahke sööde kolooniate arv ning laius/suurus. 6) Milliste fermentatiivsete omadustega piimhappebakterite tüvesid on otstarbekas kasutada a) piimhappe b) jogurti tootmisel ? Põhjendus. a) Tuntud ja laialdaselt kasutatavad piimhappebakterid on Streptococcus lactis, Lactobacillus bulgaricus, Lactobacillus plantarum jt. b) Streptococcus termophilus ja Lactobacillus bulgaricus on suhtes 1:1 7) Milliste tööstuslike protsesside läbiviimiseks kasutatakse piimhappelist käärimist? Milliseid kultuure kasutatakse?
--- Valkude ringkäik looduses: Maksas toimub aminohapete ümbersuunamine. Transamiinimine - ühe aminohappe aminorühm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape Desamiinimine - eraldatakse üleliigne aminorühm ja aminohape muudetakse lämmastikuvabaks ühendiks, mis eraldatakse organismist või kasutatakse energeetilistes protsessides Toiduvalkudest saadavate aminohapete kasutamine: MAKSAS : • Aminohapete transamiinimine vastavalt organismi vajadustele • Maksa enda koe- ja fermentatiivsete valkude süntees • Vereplasma valkude - albumiini, globuliini ja fibrinogeeni - süntees • Pidev aminohapete desamiinimine (1.organismi valgulise koostise pideva uuenemise eesmärgil. 2. Valkude üleküllusel, millega kaasneb ka süsivesikute ja rasvade produktsioon, kuna organismis puudub valgudepoo, 3. Pingelistes elutalitluslikes seisundites nagu näiteks kehaline töö). KUDEDES: • Koevalkude ja fermentatiivsete valkude süntees • Aminohapete rakusisese varu loomine
ainete kadu. Tangainete ja makaronide keetmisel seotakse vett, nende toiduainete mass suureneb. See on tingitud neis sisalduvat tärklise kliisterdumisest, mille käigus seotakse vett. Toiduainete värvuse muutumine töötlemisel Toiduainete värvuse muutumine nende töötlemisel võib olla tingitud kas uute värvainete tekkimisest neis või pigmentide muutumisest. Uued värvained tekivad toiduainetes nii külm- kui ka kuumtöötlemisel. Külmtöötlemisel on see seotud fermentatiivsete protsessidega. Nt tükeldatud kartul ja õun tumenevad õhu käes. Kartulid pannakse selle vältimiseks külma vette, õunad ja teised tumenevad puuviljad hapustatud vette. Munade keetmisel ühinevad munakollases olev raud ja munavalges olev väävel ning tekib sinise värvusega ühend. Selle vältimiseks pannakse munad keema keeva vette ja peale keetmist külma vette, et tekkinud ühend difundeeruks munakoore alla. Pigment klorofüll kaotab oma rohelise värvuse ning laguneb hapete toimel
· asendamatud aminohapped organismile vajalikud aminohapped, mida organismis ei sünteesita. Nt. arginiini, leutsiini, lüsiini, trüptofaani. Neid aminohappeid peavad kindlasti sisaldama toidus leiduvad valgud. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid. Toiduvalkudest saadavad aminohapped kasutatakse organismis järgmiselt: MAKSAS: · aminohapete transamiinimine vastavalt organismi vajadustele · maksa enda koe- ja fermentatiivsete valkude süntees · vereplasma valkude - albumiini, globuliini ja fibrinogeeni - süntees · pidev aminohapete desamiinimine (1. organismi valgulise koostise pideva uuenemise eesmärgil. 2. valkude üleküllusel, millega kaasneb ka süsivesikute ja rasvade produktsioon, kuna organismis puudub valgudepoo. 3. pingelistes elutalitluslikes seisundites nagu näiteks kehaline töö). KUDEDES: · koevalkude ja fermentatiivsete valkude süntees
annaabi.ee 
