Anne-Maid neid kuulama ja armastama. Järsku astub uksest sisse Vesihark ise (kes on kohutava välimusega) ja teatab, et ta kavatseb sinna elama jääda. Nad otsustavad, et rahvale veel ei teatata Vesihargi tagasitulekust. Ferdinand suhtub alguses Anne-Maisse üsna halvustavalt ja Rudolfisse kui teenrisse kuigi nimetab teda oma sõbraks. Varsti paneb Vesihark nad oma kasuks tööle. Päeval töötavad Rudolf ja Anne-Mai muuseumi külastajatega ja öösel harjutavad koos Ferdinandiga näidendeid. Rudolf ja Anne-Mai on varsti sellest tüdinenud. Päeval panevad nad magnetofoni mängima, mille peale on lindistatud eelnevate külastajate külaskäigud. Rudolf ütleb Anne-Maile, et ta ei talu enam Ferdinandi käitumist ning kavatseb ta tappa. Veidi hiljem avastab Ferdinand, et koguaeg on need külaliste hääled tulnud lindilt. Ta saab väga vihaseks ja tormab Rudolfile kallale (lööb jälle Rudolfil hamba välja). See peale läheb Anne-Mai Ferdinandile kallale
Marie Antoinette sündis 1755'ndal aastal viinis. Tema vanemateks olin Austria keiser Franz I ja Maria Theresia. Üsna varakult otsustati ära tema saatus, et ta peab mehele minema Prantsusmaa troonipärijale Louis-Auguste'ile ja seda kõike selleks, et tugevndata Prantsusmaa ja Austra vahelisi suhteid. Ka tema õed abiellusid kõik kiiresti Euroopa kuninglike õukondade peadega: Maria Christina Hollandi regendiga; Maria Amalia Parma printsiga; ja Marie lemmikõde Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinandiga. Aastal 1748 sõlmiti Aacheni vaherahu, mis lõpetas peaaegu sajandi kestnud konflikti Austria ja Prantsusmaa vahel. Et sälitada sõlmitud rahu, pani Austria ette, et Louis XV järeltulija pojapoeg Louis-Auguste abiellub ühe Maria Theresia tütretest. Kuna Maria vanemad tütred Johanna Gabriella ja Maria Joseph surid rõugetesse (vastavalt 1762 ja 1767), siis järjekord jõudis Marie kätte. Järgnesid pikad läbirääkimised ning lõpuks Louis XV soostus Austria lepinguga 1769. aastal
Nende pärusvaldused asusid Austrias, sünnijärgselt olid nad Austria hertsogid. Laiendasid oma valdusi(Saksamaal, Hispaanias, Madalmaades ja Austrias) tänu abieluliitudele. Maximilian I Philipp Ilus Karl V 3.2.4 XVI sajand ja Karl V Karl V valitses 1519-1556 Tema valitsusaeg oli Habsburgide võimu tippaeg Saksamaal. Ta valitses kõiki valdusi koos oma venna Ferdinandiga. Otseselt valitses Karl Hispaanias ja tema vend Saksamaal ja Austrias. Karl V oli tihedalt seotud reformatsioonisündmustega Saksamaal, kus ta üritas kaitsta ristiusku ehk katolikku usku. Tema võimu ajal oli palju takistusi, ta pidi pidevalt võitlema türklastega, kes levitasid islami usku. Siis üritas ta lahendada saksa vürstidega probleeme. Olid suured konfliktid Prantsusmaaga. Ta oli esimene valitseja, kes loobus omal soovil troonist.
Marie usaldusisik. Maria Antoniale meeldis muusika, ta õppis klavessiini mängima, millega ta ka esines paljudele inimestele. Legend räägib, et kui Mozart lapsena kuningaperele esines, ja Mozartilt küsiti, mida ta tasuks tahab, ütles ta, et tahab vastutasuks vaid Maria Antonia kätt. Maria õed abiellusid enne teda kuninglikust soost meestega: Maria Christina, vanim õdedest, abiellus Hollandi asevalitseja prints Albertiga, Maria Amalia Parma printsi Ferdinandiga, Maria Carolina Napoli kuninga Ferdinand IV-ga. Maria Antonial oli 5-aastasena kass, kelle nimi oli Macaron. Marial oli vähe kooliharidust. Ta ei osanud eriti prantsuse keeles rääkida ja eelistas seepärast rääkida saksa keeles. Tal oli loov iseloom ning ta ei lugenud eriti midagi. 1748. aastal sõlmiti Aacheni vaherahu Austria ja Prantsusmaa vahel. Rahu säilitamiseks lepiti kokku, et üks Maria Theresa tütardest abiellub Louis XV järeltulija Louis-Augustega
28. a. e.Kr. tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare Rooma impeeriumi osaks, kus levis algkristlus sama vara kui Roomas endas. 7. saj. jõudsid saarele araablased, läänegootide alad alistati. Pärast Cordoba kalifaadi lagunemist (1031. a.) araablaste väljatõrjumine - reconquista mille ajal tugevnes katoliku kiriku mõju.. 1479. a. Hispaania kuninganna Isabella (1451-1504), Kastiilia kuninganna alates 1474. a. Abiellus 1479. a. Aragoni kuninga Ferdinandiga (al. 1469. a., 1479-1516). Ühendati Kastiilia ja Aragoni kuningriigid - faktiliselt Hispaania ühendamine. Isabella - tugeva Hispaania rajaja, muutis kogu Hispaania katoliiklikuks. 1480 andis paavst Sixtus V õnnistuse inkvisitsioonile, mis tugevdas kuningavõimu ja lubas lõpule viia riigi tsentraliseerimise. Ameerika avastamise järel muutus Hispaania maailmariigiks, mida valitsesid Habsburgide dünastia esindajad. Riigi laienemine tõi kaasa sõjad naabritega. 16. saj. 2
kabeli idaseinale ,,Viimse kohtupäeva". Türgi oht. Itaalia sõjad jätkusid veel kolm aastakümmet. Lisapingeid tekitas jõudu koguv reformatsioon ning türklaste edasitung Euroopas: 1529. aastal piirasid Türgi väed juba Viini. Kolm aastat varem, 1526 türklaste vastu peetud Moháci lahingus uppus põgenedes jõge ületanud Tsehhi ja Ungari kuningas Lajos II. Kuningas oli abielus Karl V õe Mariaga, kuninga õde aga Karli ja Maria venna Ferdinandiga. Viimasest saigi Tsehhi (Böömi-ja Määrimaa), Horvaatia ning mõningaste sekelduste järel ka Ungari troonipärija. Habsburgide sülle oli langenud veel üks ootamatu pärand. 1529 Cambrai's sõlmitud ,,daamiderahu" (Prantsusmaad esindas kuninga ema, keisrit tema tädi) tõi Itaalia sõdadesse vaid lühikese hingetõmbeaja. Kuna keiser ja Hispaania olid dünastilises liidus, ei saanud ka vastaspool liitlasi valida. François I tegi koostööd türklastega, pakkudes 1543/44 Türgi
toetas salaja. Kõikide õigustega ja mitteõigustega lülitati puht-Saksa territooriumid, tänu riigi administratsiooni mahhinatsioonidele, ohtlikesse segakeelsetesse tsoonidesse. Isegi Alam-Austrias hakkas see protsess aina kiiremini arenema. Paljud tsehhid hakkasid juba vaatama Viinile, kui kõige suuremale tsehhi linnale. Hertshertsogi abikaasa oli tsehhi krahvinna. Ta pärines perekonnast, mille vaenulik suhtumine sakslastesse sai kindlaks traditsiooniks. Ta oli Franz-Ferdinandiga morganaatilises abielus. Selle 47 uue Habsburgi, kelle perekonnas räägi-ti ainult tsehhi keeles, juhtidee seisnes selles, et Euroopa keskmes tuleb järk-järgult luua slaavi riik, mis on üles ehitatud rangelt katoliiklikul alusel, selleks, et temast saaks tugisammas õigeuskliku Venemaa vastu. Habsburgidele oli juba am-mu saanud tavaks kasutada religiooni puhtalt poliitiliste ideede teenistuses. Kuid antud juhul oli asi küllalt