Nende arv ja hormonaalsed mõjutused neile tingivad samuti karvavärvuse varieerumist. Melanotsüüdis moodustub melaniin spetsiifilistes organellides – melanosoomides. 78. Milline pigment tagab heleda karvavärvuse, milline tumeda, millest tuleneb valge karvavärvus? Tume karvavärvus (must ja tumepruun ning nende varjundid) on tingitud eumelaniini sisaldusest pigmendigraanulites,hele karvavärvus (punakas ja kollane ning nende varjundid) aga feomelaniini sisaldusest neis. Kui karv eisisalda melaniinigraanuleid,siis on ta valge. Valge värvus on tingitud õhumullidest karvas. Õhumullid põhjustavad karva valge värvuse tekkimise samamoodi nagu nad põhjustavad jää valget värvust. 79. Pigmentatsiooni tagavate geenide koostoime olemus. Karvavärvus kui tunnus on määratud suure arvu geenide koostoime tulemusena. Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet
Naiteks kui ristata kollaseid (AAee) ja musti (aaEE) kuulikuid, on esimese polvkonna hubriidid (AaEe) aguutivarvi (punakashall), kuid teises polvkonnas toimub lahknemine kolme varvusruhma vahel: aguutivarvi (A-, E-), mustad (aaE-) ja kollased (A-ee). Lahknemissuhe on 9:3:4. Geen A on aguutigeen, mille retsessiivne alleel (a) tingib mitteaguuti (musta) varvuse. Geen E kontrollib moodustava pigmendi tuupi. Dominantne alleel (E) voimaldab moodustada nii tumedat eumelaniini kui ka kollast feomelaniini, olenevalt geeni A alleelidest. Kuid retsessiivne alleel e surub maha eumelaniini (tume varv) sunteesi, nii et moodustub peaaegu ainult feomelaniin (kollane) ja homosugoodid (ee) on kollased, olenemata aguutigeeni (A) alleelidest. Dominantse epistaas lahknemissuhtega 12:3:1 esineb sel juhul, kui hupostaatilise geeni retsessiivse alleeli fenotuubiline avaldumine erineb dominantse epistaatilise geeni fenotuubilisest toimeefektist. Naitena voib tuua monede valget tougu koerte ristamise
· Akuutne hirmustress on adaptiivne, soodustades isendi elujäämist ohtlikes olukordades · Korduv või püsiv hirmustress mõjub pärssivalt sigimisele Värvid eneskaitses T. Remmel ja S. Sandre Loomariik on värvikirev Värvuse saavutamine loomariigis · Pigmendid keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Näiteks melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes (blond vähe melaniine; punapea palju feomelaniini; brünett palju eumelaniini) · Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrosturkuuri abil, mis laseb valgusel selektiivselt peegelduda · Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutmiseks keskkonnast saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik) o Bioluminestsents valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad). Vaölguse lainepikkus 546 orhekaskollast-590
hübriidid (AaEe) aguutivärvi (punakashall), kuid teises põlvkonnas toimub lahknemine kolme värvusrühma vahel: aguutivärvi (A-, E-), mustad (aaE-) ja kollased (A-ee). Lahknemissuhe on 9:3:4. Geen A on aguutigeen, mille retsessiivne alleel (a) tingib mitteaguuti (musta) värvuse. Geen E kontrollib moodustava pigmendi tüüpi. Dominantne alleel (E) võimaldab moodustada nii tumedat eumelaniini kui ka kollast feomelaniini, olenevalt geeni A alleelidest. Kuid retsessiivne alleel e surub maha eumelaniini (tume värv) sünteesi, nii et moodustub peaaegu ainult feomelaniin (kollane) ja homosügoodid (ee) on kollased, olenemata aguutigeeni (A) alleelidest. Dominantse epistaas lahknemissuhtega 12:3:1 esineb sel juhul, kui hüpostaatilise geeni retsessiivse alleeli fenotüübiline avaldumine erineb dominantse epistaatilise geeni fenotüübilisest toimeefektist
annaabi.ee 
