Halb: Ulatuslik terror. diktatuur 8. 26. august, filosoofiline dokument, kus inimese õigused on sünnipärased ja universaalsed, "Inimsed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena", demokraatilkutes riikides on see dokument aluseks 9. Loodi "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", haldusreform, aadliseisuse kaotamine, õiglane maksukoorem, vaba kaubandus, teotöö kaotamine Hulk Asutava Kogu liikmetest kuulutas, et loobuvad feodaalsetest õigustest. 10. Võeti vastu tsiviilkoodeks, usuks tehti katoliiklus, lütseumide ehk keskkoolide loomine.
Absolutistlik valitsemisviis: Louis XVI oli äpardunud valitseja, ta ei tahtnud olla valitseja. Ta oli oskusteta ja suutmatu, lasi ennast teiste poolt liigselt mõjutada. Riigi majanduslik olukord: Pidev maksude tõstmine, 1787-1788 ikaldused. Finantskriis, riik oli võlgades (pankroti äärel). Ühiskondlikud vastuolud: Vastuolud seisuste vahel (ebavõrdsused). III seisuse sisesed vastuolud. 11. TV 6/55 Feodaalkord: Asutav Kogu kuulutas välja, et aadlikud loobuvad feodaalsetest eriõigustest. Kaotati teatöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused. Feodaalkord kuulutati lõppenuks. Riigi haldamine: Haldusreform kaotas vanad ajalooliselt kujunenud provintsid oma eriõigustega. Riigiasutuste süsteemi ühtlustamine. Ametnikkond: Kõik ametnikud ja kohtunikud peavad olema valitavad. Seisuslik ühiskond: 1790 kaotati aadliseisus, vaimulikud valiti koguduste poolt ja muutusid riigiametnikeks. Likvideeriti seisuslik ühiskond.
Radikaal Põhjalikke abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas Diktatuur Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror Vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Notaablite assamblee kõrgaadlike koondav seisuslik esinduskogu KORDAMISKÜSIMUSED: Mis sai paika IJKÕ deklaratsiooniga? Osa Asutava Kogu aadlitest loobus feodaalsetest õigustest, kaotati teotöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused aadlike suhtes. Pärast seda tulid haldusreformid jms. Milline oli Asutava Kogu põhiseaduse kavand? Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Seadusandlik võim läheks ühekojalisele Seadusandlikule kogule, kuningas saaks nimetada ministreid ja tal oleks edasilükkava veto õigus. Kuidas vabariiki valitseti, kelle käes oli võim?
23 H. Kruus. Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. Tartu: Loodus 1927, lk 128. 9 3. Allika sisuline analüüs 3.1. Ajaloolis – kriitiline interpretatsioon Eestimaa 1816. aasta talurahvaseaduses on kõige olulisemaks punktiks talurahva vabaks tunnistamine ehk talurahva pärisorjusest vabanemine. Talurahva vabastamise all mõistetakse siiski pikemaajalist protsessi, mille käigus talurahvas vabanes feodaalsetest sõltuvussuhetest. 24 Kuigi talurahva ootused uue seaduse suhtes olid kõrged, ei rahuldanud seaduse sätted absoluutselt nende lootusi. 1816. – 1819. aasta talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse, pöörasid tähelepanu eelkõige reformimise majanduslikule küljele, jättes sotsiaalsed motiivid tagaplaanile. 25 Talupoja majapidamisel ei olnud kindlat alust, kuna aasta lõpul, kui vabaleping mõisniku ja talupoja vahel
neid kujutab. Kogu romaani sündmuste käik kulgeb peategelaste tahtmise järgi. Dumas' ajaloolised kujud on isoleeritud ühiskondlikust võitlusest, neil ei ole sotsiaalselt tüüpilisi omadusi. Üldse pole tunda nende selja taga seisvaid poliitilisi jõude, sotsiaalseid gruppe. Vaprad ja ettevõtlikud musketärid, kes imetaoliselt vahele segavad ajalooliste sündmuste käigusse, on kõik aadlitiitli kandjad, kuid nad on juba ammu eemaldunud oma feodaalsetest valdustest, ei saa neist mingit tulu ja jääb isegi ebamääraseks, kas neil neid üldse on. Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat: nende vere eest tasutakse neile luidooridega. Selle kõrval püüab aga Dumas säilitada oma kangelastes mingisuguse rüütellikkuse jooni, mille nimel nad lähevad tulle ja vette Prantsuse kuninganna au eest, keda igaüks neist pole isegi näinud
neid kujutab. 677 Kogu romaani sündmuste käik kulgeb peategelaste tahtmise järgi. Dumas' ajaloolised kujud on isoleeritud ühiskondlikust võitlusest, neil ei ole sotsiaalselt tüüpilisi omadusi. Üldse pole tunda nende selja taga seisvaid poliitilisi jõude, sotsiaalseid gruppe. Vaprad ja ettevõtlikud musketärid, kes imetaoliselt vahele segavad ajalooliste sündmuste käigusse, on kõik aadlitiitli kandjad, kuid nad on juba ammu eemaldunud oma feodaalsetest valdustest, ei saa neist mingit tulu ja jääb isegi ebamääraseks, kas neil neid üldse on. Hulljulged musketärid ja nende sõber d'Artagnan kauplevad oma mõõgaga, teenides kuningat: nende vere eest tasutakse neile lui-dooridega. Selle kõrval püüab aga Dumas säilitada oma kangelastes mingisuguse rüütellikuse jooni, mille nimel nad lähevad tulle ja vette Prantsuse kuninganna au eest, keda igaüks neist pole isegi näinud. Oma katsetes