antifriktsiooniliste või friktsiooniliste omadustega, löögikindlad, tulekindlad komposiitmaterjalid. 4.Maatriksi järgi: Komposiitmaterjali põhimaterjaliks on reeglina maatriks, mis koos armatuuriga(sagedamini kiududena) võtab vastu koormuse. Kui kiud purunevad deformeerub maatriks plastselt. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid(Al, Mg, Ni, Ti) polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polõester-, fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat(Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat ( boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2) Liigitus: metall-,polümeer-,keraamilised- ja süsinikkomposiitmaterjalid. 5.Armatuuri järgi: dispersse armatuuriga,diskreetse kiudarmatuuriga, pideva kiudarmatuuriga KM 6.Kiudude valmistamine ja omadused: Niitkristallid: Niitkristallid on äratanud tähelepanu oma suure tugevusega, mida põhjustab kristallide defektivaba struktuur
Nii kolmas kui ka teine kiht on kaetud melamiinvaiguga. Dekoratiivse plastiklaminaadi ,,lehed" on valmistatud vaigust, mis reageerib aldehüüdidega nn termoprotsessi ajal. Vaigud on lamineeritud jõupaberi kihtidega. Jõupaber on seesama pruun paber, millest valmistatakse toidupoe kotte. Fenoolvaikudest saadakse ainult tumedaid värve. Tänapäeva tootmisprotsessis kaks pealmist paberikihti immutatakse melamiinvaiguga ja alumiste kihtide korral kasutatakse fenoolvaike. Immutamine algab paberiribade leotamisega vaigus. Antud laminaadi saab teha erinevaid sorte erineva paksusega, olenevalt plaanitavale kasutusele. Võib olla 7..18 paberikihti, mis on kombineeritud viimase lehega. Paber on erineva laiusega lindina, kõige tavalisemalt 3,4,5 jalga (jalg on inglise mõõtühik, 1jalg=30,48cm). Jõupaber jookseb läbi fenoolvaigu toobri või tünni. Kõige pealmine kiht on poolenisti läbipaistev, mis läbib melamiinvaigu tünni
kiududena) võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Kui kiud purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Siit järeldub, et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus. Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt.), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüd- (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN, silitsiide MoSi2 jt.). Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiitmaterjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dispersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid, - plastkomposiitmaterjalid (PKM), - keraamilised komposiitmaterjalid (KKM), - süsinikkomposiitmaterjalid (SKM). Metallkomposiitmaterjalid
kiududega) võtab vastu koormuse. Kui kuid purunevad, deformeerub maatriks plastselt. Seega maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur või suurem kui kiudude deformeeritavus (MA) (M maatriksi deformeeritavus; A armatuuri deformeeritavus). Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, titaani jt), polümeersetest materjalidest termoreaktiive (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest materjalidest oksüüdkeraamikat (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitteoksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN ja silitsiide MoSi2). Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), ka disepersioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudosulamid. - Plastkomposiitmaterjalid (PKM) - Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) - Süsinikkomposiitmaterjalid (SKM) c)Kermis
et maatriksi deformeeritavus peab olema sama suur Süsinikplastid või suurem kui kiudude deformeeritavus. Metalloplastid Komposiitmaterjali maatriksina kasutatakse Organoplastid metalle ja sulameid (alumiiniumi, magneesiumi, niklit, Keraamilised komposiitmaterjalid (KKM) titaani jt.), polümeersetest materjalidest termoreaktiive Metallkeraamika (epoksü-, polüester- ja fenoolvaike), keraamilistest Süsinikkeraamika materjalidest oksüüd- (Al2O3, MgO, ZrO2) ja mitte- Süsinikkomposiitmaterjalid (SKM) oksüüdkeraamikat (boriide TiB2, ZrB2, nitriide Si3N4, AlN, BN, silitsiide MoSi2 jt.). Maatriksi koostise järgi liigitatakse komposiit- materjale järgmiselt: - metallkomposiitmaterjalid (MKM), sh ka dis- persioonarmeeritud komposiitmaterjalid ja pseudo- sulamid,
annaabi.ee 
