Lubja koguseks võetakse 47,25g . 1 liitrise mahuga koonilisse kolbi valatakse 500 ml sooda lahust, paigutatakse elektripliidi peale ja kuumutatakse temperatuurini 50-90 C, umbes 30min ja segatakse vahepeal. Lahusele lisatakse väikeste portsjonitega peenestatud lupja 5% liiaga. Katse lõppedes jäätakse lahus seisma umbes 5minutiks, et sade põhja vajuks. Seejärel võetakse süstlaga proov 20ml ja filtritakse kahte katseklaas, ning seejärel tiitritakse HCl juuresolekul ainult NaOH-d fenoolftaleiiniga (lahus muutub läbipaistvast valgeks) ning NaOH ja jääki metüüloranzi (lahus muutub punasest oranziks) juuresolekul ja saadakse vajalikud kontsentratsioonid. Arvutused: Algandmed: CaO+ H2O= Ca(OH)2 Na2CO3 =85g H2O= 415g CaO= 47,25g Katse tulemused: C NaOH =33,5 C NaOH+Na2CO3=33,8 C NaOH K kaust = C NaOH +Na 2CO 3 Kkaust = 33,5 x 100/ 33,8= 99,1 NaOH grammides saime 62,44 (g).
Tegemist on vahetusreaktsiooniga. Katse 4: hüdroksiidi saamine Na + 2H2O 2NaOH + H2 Pannes omavahel reageerima naatriumi (hallikas; läikiv; lõikepind hõbedane; oksüdeerub kiiresti, mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest; noaga lõigatav pehme metall; veest kergem; põleb kollase leegiga) veega, on saadusteks tugevalt aluseline NaOH (naatriumhüdroksiid) ning vesinik, mis lendub. Keskkonna aluselisust on võimalik määrata fenoolftaleiiniga, mille lisamisel NaOH lahusesse lahus vaarikpunaseks värvub. Vesiniku eraldumine toimub mullikestena. Kui antud lahuses naatrium põlema panna, kasutades selleks tuletikke, sulab naatrium pallikeseks ning hakkab tänu oma kergele massile ning vesiniku eraldumise vooludele vee peal ringi liikuma. Kui vette peale naatriumi ja vee lisada vaid paber, süttib naatrium ja vesinik ise. Tegemist on eksotermilise reaktsiooniga, mida võib öelda lahuse temperatuuri tõusu ning pritsmete
H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH Universaalindikaatoriga rohekas, lakmusega lilla ja metüüloranžiga oranž ALUS-aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Metallioon+hüdroksiidioon – Na+OH-naatriumhüdroksiid Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid Vees lahustuvad ained-leelised-tugevad alused(KOH, NaOH,LiOH) Vees mittelahustuvad-nõrgad alused(Mg(OH)2, Fe(OH)3, Cu(OH)2) Universaalindikaatoriga sinine, lakmusega sinine, fenoolftaleiiniga roosakaspunane SOOL-kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happeanioonidest Fe+NO3-raud(III)nitraat NH4+PO4-ammooniumfosfaat Nimetused koosnevad katioonide ning anioonide nimetustest, vesiniksoolade nimetuses märgitakse eesliite abil ka vesinikioonide arv. Kui metall saab moodustada erinevas o-a katioone, märgitakse soola nimetuses ka metalli o-a Oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend Aluseline oksiid-metallioksiid Happeline oksiid-mittemetallioksiid
· Alkoholid on väga nõrgad happed. · Estri tekkimine: Orgaanilised happed reageerivad etanooliga, moodustades estreid. Reaktsiooni katalüüsivad tugevad mineraalhapped (HCl, H2SO4): CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Lenduvad (väikese molekulmassiga) estrid on meeldiva puuviljalõhnaga. · Estri hüdrolüüs: Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi: CH3COOC2H5 + NaOH CH3COONa + CH3CH2OH (etüületanaat, naatriumetanaat) · Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal. 79. Destillatsioon: · Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. · Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe
17. Milles seisneb karboniseerumise kahjulik mõju? Terassarrus korrodeerub ja betooni kaitsekiht võib praguneda või lõpuks ka puruneda (mureneda) ja eemalduda (pudeneda) Peale kaitsekihi eemaldumist intensiivistub terase korrosioon veelgi. Terase korrosiooni tagajärjel väheneb sarrusvarda ja betooni vaheline nake, ning ühtlasi konstruktsiooni kandevõime. Peale kaitsekihi eemaldumist väheneb ka raudbetoonelemendi tulekaitse. 18. Kuidas saab karboniseerumise astet määrata? Fenoolftaleiiniga- happesusindikaator, mis aluselises lahuses on roosakaspunase värvusega, happelises või neutraalses lahuses värvusetu. Või laboris täpsemalt, milleks puuritakse välja kärn (või puuriga puru) 19. Kuidas avaldab karboniseerumine mõju betoonis olevale armatuurile Karboniseerumine tekib õhus oleva süsinikdioksiidi ja betooni põhimineraalide reageerimisel, kus kaltsium hüdroksüüd reageerimisel CO2-ga muutub kaltsiumkarbonaadiks. Seejuures vajalik on ka niiskus
Mööduv karedus= (3,3*0,10406*1000*1000)/(100*2*1000) =1,71699 (mg- mol/dm3) Järeldus: Mööduv karedus antud katses on 1,71699 (mg-mol/dm3) Praktikum 3 Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4 Katse 2a: Haped ja alused Töö vahendid: TAP, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiini lahus Töö kirjeldus: 1. TAPisse asetasin erinevad hapete ja aluste lahused 2. Kontrollisin need metüülpunasega ja fenoolftaleiiniga 3. Mõõtsin iga lahuse ph näidet indikaatorpaberiga Ühend Ff värv Mp värv Univ. Ind. näit HCl; 0,01M värvitu Roosa 4 HNO3; 0,01M Värvitu Roosa 4 H2SO4; 0,01M Värvitu Roosa 1 H3PO4; 0,01M Värvitu Roosa 3 NaOH; 0,1M Roosa Kollane 11 CH3COOH; 1M Läbipaiste Roosa 3 v
annaabi.ee 
