taustsüsteemist esiletungivana kui teine, kes on objektiga vaid kaudselt kokku puutunud. Seega pole asi mitte Cezanne'i eripärases nägemises, vaid selles, millised objektid talle gestaltidena paistavad. Nii esinevad tajud asjade spontaanse korrana, tajukogemus on sõltuv paljudest teguritest, lühidalt oleneb sellest, kuidas maailm end meile parajasti esitab ja millised isiklikud faktorid meie kogemusele lisanduvad. Merleau-Ponty on fenomenoloog. Fenomenoloogia käsitlebki subjekti ja objekti suhet vastastikuselt toimivana, kogemus ei ole mitte ühepoolne vaid mõlemast olenev. Looduses on korrapära, mida ta meile esitab, inimene ei maali nagu loom, ta suhestub loodusega, kujutades mitte looduse olemist, nagu foto, vaid olemust. Nii nagu taju ei ole ainult empiiriline või ainult intellektuaalne, pole ka inimese ihu puhtfüüsiline või puhtpsühholoogiline. Kuna taju on individuaalne, kaob ära eristus õige ja vale
meetod. See olevat parem kui otsida tõde ekspertidelt ja varasematelt filosoofidelt. Ülim lõplik teadmine on matemaatiline teadmine. Pani aluse analüütilisele geomeetriale. Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi
need asjad mis teevad meie enda kogemuse võimalikuks. Aga tänu sellele, et need on tingimused jäävad need ise märkamatuks, neid ei saa puhtana kätte, kuid on olulised, et üldse midagi kogeda. HEGEL-VASTUOLU PEIRCE. Praktilised tagajärjed on su mõtted. ((Orav ja puu- ringid.)) ((((kõik sõltubb defineerimisest.kuidas samida defineerid....)))) PEIRCE MÕISTMISE TEEB RASKEKS, ET TA TAHTIS OLA FENOMENOLOOG JA LOOGIK. SEE TEKITAB SEGADUST. MÄRGITEOORIA: Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks. Märk on autentne Kolmasuse vorm. Moodustajateks on 3 korrelaati: 1) traadilise suhte Esitis( see kelle jaoks on asi tähenduslik) 2)teine-selle objekt 3) interpretant( tõlgend , mentaalne representatsioon, efekt ,mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis.) Märk on see, mis tähistab midagi, kellegi jaoks.
Kunstnik peab olema ilus. Kunstis väljenduvad ideed paremini kui looduses. Kunstniku roll on anda elule rohkem olemist, sellega intensiivistub ka intellekt. 15 7 9). Luik, Tõnu 1994 Heideggeri tõlgitsevais jälgedes Akadeemia 1/ 86-97 (KÜSIMUS: Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu.) MARTIN HEIDEGGER (1889 - 1976) - kontinentaalne filosoof, hermeneutik, fenomenoloog. Tuntuim teos “Olemine ja aeg” (1927) - aeg annab olevale olemise. Aluse ostmine, millelt olemasolev ennast olevana avaldab. Olev saab oma tähenduse ajahorisondis, mingis kontekstis. Elu on suhete võrgustik. Inimene on oma olemisse heidetud, ega saa seda ise valida. Seda heidutust on aga enese jaoks võimalik teha nö läbipaistvaks, mida küll kaasaegne teaduslik mõtlemine ja linnastunud eluviis ei soosi. Globaliseerunud maailm on indiviidile hoomamatu.
annaabi.ee 
