Keskaeg oluline etapp inimkonna ajaloos Kõik mis toimus minevikus mõjutab meid tänapäeval, seega kõik ajaloo etapid mis me oleme läbi elanud on vajalikud. Igal ajastul on oma eripära ja fenomenaalsus kuid kuidas on just keskaeg mõjutanud meie praegust eluolu? Kui varem olid haritud ja kirjaoskajateks vaid vaimulikud ja end harimas sai käia vaid kloostri ja kirikukoolides, siis keskajal rajati ülikoolid, kuhu sai õppima minna. Ülikool koosnes põhiliselt õpejõudude ja üliõpilaste tsunftist. Esimeseks Euroopas avatud ülikooliks peetakse Bolognat (119. aastal). Ka Oxford ja Cambridge'i ülikool on pärit keskajast
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on
elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees. Tule energia vallandub soojuse ja valgusena. Ka meie hingamisega vabaneb soojusenergiat. Kuid helenduda me seejuures ei suuda. Energia vabaneb tule põlemisel tormilisemalt ja ägedamalt kui hingates. Sedamoodi võttes on tule hingamises elu ja hinge rohkem kui inimese omas. Siit edasi võib siis ju ka mõelda, et tule hingevägi on juba oma olemuse tõttu inimlikust üle." Seega on tule fenomenaalsus esindatud mitmes erivaldkonnas, sellepärast on see ka nii mitmeti käsitletav ja palju mõtteainet pakkuv. Aga kõige lihtsam viis selle tajumiseks on lihtsalt istuda kamina ette, võtta kätte tass sooja kakaod ja lihtsalt vaadata. See tõestab ennast ise.
[88][89] INSTRUMENTAALKONTSERDID: Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.[90] Neljanda osa peamine fenomenaalsus seisneb selles, et esimest korda zanri ajaloos alustab klaver kogu teost.[45] Instrumentaalkontserdile omast topeltekspositsiooni ta seal siiski ei kaota. Beethoveni neljandat ja viiendat klaverikontserti ning viiulikontserti iseloomustavad erakordselt pikad, 2025 minutit kestvad esimesed osad. Viiulikontserdist tegi Beethoven Muzio Clementi soovitusel hiljem ka redaktsiooni klaverile ja orkestrile ning pärast väljaandmist hakkas see kandma oopusenumbrit 61a.[91]
oleks nad sõltumatud, saaksime paremini meelde jätta ja paremini aru saada. Kui jutustame ümber unenägusid, võib jääda mulje, et sõnum pole adekvaatne ricoeur teeb järelduse, et ükskõik, milline kommunikatsioon, on see semiootiline protsess, mille aluseks on märgid. Ütleb,et fenomenoloogia parim alus on semitootika. /heideggeri jaoks tulevad märgid juhuslikult, ricoeurijaoks pole fenomeni märkideta(märgid ongi primaarne fenomenaalsus) ricoeuri jaoks tähtsad kolm aspekti: 1) eetika 2) ajalugu eelistab kolme aega, üks aeg on see, mida nim kosmoloogiliseks ajaks, fenomenoloogiline aeg on aeg, mida pole kosmoloogiliseks, seal on minevik, olevik ja tulevik(kosmos puudub), kolmas aeg on inimlik aeg, See on aeg, mis on inimese mõõdu järgi, needon need sündmused, mida paneme tähele ja suudame jälgida. (,,täna" ja ,,eile" on inimese aeg ja see on inimese mastaap
annaabi.ee 
