Viimane aga viitab pigem Suburgi alandlikkusele ja eneseohverdamisele loobumaks armastusest, et mitte sarnast või veelgi õnnetumat hinge maailma tuua. Seega, kuigi on paljudes kirjaniku autobiograafiates läbivalt kasutatud samu fakte ja põhiaspekte, on teoste ülesehitus ning adressaadid tihti erinevad. Eve Annuk on artiklis esitanud mitmeid erinevaid argumente, mis on üles ehitatud pigem põhjustele ja ajenditele, muutmaks Lilli Suburgi väsimatuks naisvõitlejaks ja feministiks. Esimene ja ühtlasi ka kõige mõjuvamaks motiiviks, miks oli truism Suburgile niivõrd oluline, peab Annuk pidevat kriitikat ja vastumeelsust, millega pidi naine terve oma elu kokku puutuma. Vaid tänu tõe esitamisele sai Suburg oma kogemusi ja nendele toetuvat maailmavaadet suuremale lugejaskonnale esitada. Kahjuks aga erines tema tõde sellele ajastule aktsepteeritavatest arusaamadest. Väga suurt rolli etendas ka Suburgi vanematekodust ilmajäämine, mis oli tingitud isa alkoholismist.
ilma mingisuguse arstitõendita (v.a. näiteks Poola, kus hiljuti on toimumas väga suured vaidlused uue seaduse ümber, et abort on seadusevastane). Enamikes riikides pole abort enam tabu, selle sooritajat ei mõisteta enam niimodi hukka, kui 60.aastat tagasi. Juba uurimise käigus leidsin, et ,,Feminism" ei ole ühtne ja ühetaoline identiteet. Võitlus vabaduse, õiguse ja võrdsuse eest võib võtta lugematu arvu vorme. Kui ma peaksin ennast nimetama feministiks, siis oleksin ma pigem erinevusfeminist. Nende jaoks pole ühiskonna probleem mitte naiste ja meeste vahelised erinevused, vaid erinevuse mahasurumine, hakati palju rääkima ka rassilistest ning klassilistest erinevustest. Erinevusteooriate keskne debatt puudutab küsimust: Kuidas sobitada võrdsete võimaluste nõuet arusaamaga naistest kui erihuvidega grupist ühiskonnas? Võrdsusteooriad käsitlevad
kujutluste, mõtete, müütide ja samastumiste paljunemine jätkuvalt muudab, vormib ja vahetab iga inimese kujutlussüsteemi ja teeb eeskätt kõige defineerimise olematuks ja maksvusetuks." (Cixous : 83) Toril Moi leiab Cixous´ tekste uurides, et nende antianalüütilisus on ette kavatsetud. Nii nagu Cixous ei usu teooriasse ja analüüsi, laidab ta maha ka analüütilise feministliku diskursuse ega pea ka ennast feministiks. Ta keeldub feministi sildist, 8 kuna feminism on tema meelest kodanlik võrdsuse nõudmine, mille kaudu naised taotlevad võimu kaasaja patriarhaalses süsteemis. Cixous´ meelest tahavad feministid võimu, kohta süsteemis, sotsiaalset aktsepteerimist. Ta ei hülga aga naisliikumist ja toetab poliitilist antipatriarhaalset võitlust. Negatiivne suhtumine sõnasse "feminism"
kohaselt üles ehitatud polises võiksid ka naised olla valitsejad? ,,Politeia"s leiab Platon meeste ja naiste vahel erinevuse vaid füüsilises jõus. Ent see ei ole valitseja isikuomadustes oluline. Seega targad (= ülimalt hüvelised) naised nagu ka mehed võiksid võrdväärselt riiki juhtida. Tollast poliitilist praktikat arvestades oli seesugune mõte ennekuulmatu ja ekstravagantne. (Seetõttu on Platonit tänapäeval vahel peetud lausa esimeseks feministiks.) Ühiskonnakihtide õigused ja kohustused ning nendevahelised suhted. Ideaalriigi ülim mõõt on õiglase riigimudeli toimimisega tagada kõigi ühiskonnaliikmete õigus tõelisele vabadusele ja õnnele teadvuse vabaduse arengule ja iseenda parimale teostamisele. Platoni riigikäsitlus on holistlik, ühiskonnatervikut indiviidide ees esmaseks pidav. Eriti ilmekalt rõhutab seda võrdpilt, kus ta võrdleb ühiskonna ja õnnelikkuse vahekorda maali ja ilu vahekorraga
annaabi.ee 
