Mõtles välja Valdese kahetsusväärselt lühikeseks jäänud eluloo, andist talle nii oma sünnikuupäeva kuu ka esteetilised ideaalid, kirjeldas tema loomingu pähe viit omaenda poolelijäänud teost. Arthur Valdese müüt või müstifikatsioon meeldis väga Tuglase kolleegidele, nõnda et nad aretasid seda edasi küll Eestis, küll Soomes. Ja veel ühte nime on Tuglas kandnud. Kirjanduslik sõpruskond hüüdis teda pikka aega Felixiks, s.o tema romaani Felix Ormusson" autorilähedase kangelase eesnimi. Tuglas oli Suitsu kõrval "Noor-Eesti" hing algusest lõpuni (1905-1915). Ta oli rühmituse väljapaistvaim proosaautor ja mõjukaim kriitik. Kuid juba sellal ilmnes ka , et ta on erakordselt sobiv kirjanduselu võtmeisikuks. Ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. Avastas, toetas ja publitseeris talente, nagu Juhan Liiv, Jaan
Siurulased rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest. Looming väljendab isiklike tundeid ja elamusi. Siuru pöörudub oma luulega lihtinimese tunnete, maisterõõmude ja ihade poole. 17.mai 1917 registreeriti ametlikult kirjanduslik sõpruskond. Liikmed, kelle perekonnanimede esitähed moodustasid sõna GUSTAV. G-Gailit (hüüti Ge), U- Under(hüüti printsessiks), S-Semper, T-Tuglas(hüüti Felixiks), A- Adson(Paaz), V- Visnapuu(hüüti Vürstiks). Siuru luuletajad on emotsionaalsemad. Proosasse tuleb koos nendega katastroofi pilte ja fantastikat. Pilkav suhtumine tõusikutesse. Avalikud esindamised ja sagedased skandaalid. Luuletasid lilledest ja armastusest ajal mil oli sõda. Rühma esimene suurem ettevõtmine oli album, mis pidi ilmuma 1917. Esimene album võeti väga hästi vastu. Siuru II ja III album ei tekitanud enam põnevust ning märkamatult sai Siuru kevadest sügis
lõpplahendus katastroofiline · tüüpilised tegelased-agressiivsed valitsejad, passiivne lihtrahvas, lapsed, loomad · Looming: Marginaalia, tähelepanekud elust, I hakas tähelepanu pöörama vormile öeldi, et Tuglas polnud ka hea kirjanik, vaid kirjutas reeglite pühjal, kunstiline pool puudus 1915 "Felix Ormusson"- räägib noormehe suvistest seiklustest. Tuglast hakati Felixiks pidama. I ja ainukese impressionistliku romaaniga tegemist Eestis. 1937 "Väike Illimar"- minavormis kirjutatud. Räägib vanamehe häälega, vanamehelik väike mees mõtleb ja arutleb elu üle. 1917 kerkisid tema novellid esile. "Hingemaa"-novellid erinevas stiilis, esimene REALISM. Kolkakülla saabub noor meesõpetaja. Vanamees annab ülevaate nende küla elust ja olust. Ühiskonnas valitseva ebaõigluse pilt. Toetub palju looduskirjeldusele
Ta pidas kõnesid Tartu, Lääne ja Harjumaal ning pandi Toompea vanglasse, kust vabanedes kadus maapakku Soome (190617). Mitu talve veetis Pariisis, lühemat aega peatus ka Münchenis ja Genfis. Rändas mööda Itaaliat, Hispaaniat, Skandinaaviat ja Belgiat. Kooli ajal kasutas ta varjunime Villem Tuglas. 1909 aastast on Tuglas tema alaline kirjanikunimi ja 1923 ühtlasi ka kodanikunimi. Kirjanduslik sõpruskond hüüdis teda pikka aega ka Felixiks (tema teose kangelane). Tuglas kuulus rühmitusse ,,NoorEesti" (190515), ta koostas, toimetas ja kirjastas rühmituse väljaandeid. 1917 maapaost naastes, asus ta organiseerima ,,Siurut". 1922 valiti ta EKL esimeheks. Järgneval aastal ilmus ,,Looming".192940 oli ta EKSi esimees. 1950 keelustati tema teosed. Ta tutvustas ja tõlkis Soome kirjandust (Seitse venda), tema teost ,,Lühike eesti kirjanduslugu" kasutati Soome ülikoolides õpikuna
annaabi.ee 
