juba varases eas ja võib ka kiiresti areneda. Veenilaiendite tekt soodustavad ka hormonaalsed muutused, see tähendab rasedusaegsed hormonaalsed muutused, loote mehaaniline surve väikese vaagna veresoontele, puberteet, menopaus, kontratseptiivid ehk rasestumisvastased tabletid, pillid, plaastrid ja nii edasi. Veenilaiendite teket põhjustab ka krooniline kõhukinnisus ( eriti kui jämesoole viimane osa on täis juba pikemat aega, kus kogunevad fekaalsed massid ja suruvad veenidele ), raske füüsiline töö ( inimesed, kelle töö on seotud pikemat aega jalgadel seismisega, pidevate raskuste tõstmistega ), liigne kehakaal, liikumisvaegus, jalgade pikaajaline sundasend nii seistes ( nt. müüjad ) kui istudes ( jalg üle põlve istudes, tegevused, mille käigus tuleb üle tunni aja järjest istuda nt. autojuhid ), kõrgete kontsadega jalanõude kandmine ( õige on 2,5 – 4 cm ), liigne kuumus ( tundide viisi
. ei tohi paljuneda looduslikus vees ja psima seal kauem kui patogeensed mikroorganismid Sellistele netele vastab Escherichia coli (tavaliselt mittepatogeenne) ja mned teised perekonna Enterobacteriaceae liigid. Seda rhma kokku nimetatakse coli-laadesteks bakteriteks. Coli-laadsete bakterite tunnused: gramnegatiivsed bakterid Coli-laadsete mikroobide rhmas moodustavd eraldi rhma aeroobid vi fakultatiivsed anaeroobid termotolerantsed e. fekaalsed coli- laadsed bakterid. Nad oksdaas-negatiivsed fermenteerivad laktoosi gaasi tekkega 44 oC juures 24 tunni jooksul. fermenteerivad laktoosi 48 tunni jooksul Nitavad vee vrsket fekaalset reostust. 37 oC juures Joogivee kvaliteeti hinnatakse coli-laadsete bakterite ja termotolerantsete bakterite arvukuse alusel. Peamine nitaja on vastavate mikroobide arv 100 ml vees. Joogivee epidemioloogiline ohutus mratakse fekaalsete coli-laadsete bakterite, coli-laadsete bakterite ja
metsatulekahjud, ulukid, tormid, üleujutused, looduslik erosioon, toitainete rikaste kivimite murenemine. Antropogeensed - inimtegevus looduses ja selle mõju keskkonna seisundile. Peamised punktreoained: - Toitained Fosfor ja lämmastikuühendid Veekogude lämmastikukoormusest pärineb suur osa põllumajandusest ja õhureostusest, olmereovete osakaal on üldiselt tühine. Fosfori peamiseks allikaks on olmereoveed, pesuained, väetised, erosioon. - Bakterid Fekaalsed kolibakterid - Püsivad orgaanilised ühendid ja metallid Biomagnifikatsioon Koguorgaanika Õlid ja rasvad Reoainete klassifikatsioon: - Lagunevad - looduses eksisteerib nende laguringe,kergesti lagunev orgaaniline aine BHT, iseloomustab tarbitav hapniku hulk. - Püsivad reoained anorgaanilised sünteetilised kemikaalid, millised lagunevad ainult osaliselt. - Anorgaanilised kemikaalid(Pb, Cd, Hg,jt.), milledel puudub looduses lagunemisringe.
uurimisel). Spetsiifiline profülaktika baketriofaagidega. Bakterid mõmm :) 05/06 Enterococcus spp. Üldist. G+ diplokokk (või esineb gruppide, lühikeste ahelatena), katalaas–. Kihnuta. Enterococcus on sage koloniseerija, haigustekitaja; teised on harvad (Abiotrophia, Leuconostoc, Pedicococcus, Aerococcus, Gemella, Globicatella, Helcococcus). Enterokokid, teised fekaalsed streptokokid kuuluvad D-grupi (α-hemolüütiliste; võib esineda ka β- hemolüütilisi kui hemolüüsita pesi) streptokokkide hulka. Olulisemad on E. faecalis (80…90% juhtudest) ja E. faecium (10…15%), mis kuuluvad normaalsesse soole ja suguteede mikrofloorasse. Erinevalt teistest streptokokkidest säilivad kaua kuumutamisel, säilivad ka kuivamisel. Epidemioloogia. Enamasti põhjustab enterokokilisi infektsioone indigeenne mikrofloora, harvem inimeselt inimesel levik
Enamusel lastest infektsiooni ei teki, kuid 0,5-1,0%-l areneb pneumoonia, sepsis ja/või meningiit. Teised selle grupiga seotud nakkused on uroinfektsioon, haavainfektsioon, sh diabeetiliste haavandite kolonisatsioon jne. • Grupp C 6 Streptokokid põhjustavad mõnikord farüngiiti, baktereemiat, endokardiiti, pneumooniat jne. S dysgalactiae, S.equi (hobustel). • D-grupi streptokokid: enterokokid ja teised fekaalsed streptokokid. Olulisemad on Enterococcus faecalis ja Enterococcus faecium. Tegemist on normaalse soolefloora mikroobidega. Võivad põhjustada infektsioone kõhuõõnes (peritoniit), eriti peale traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon, uroinfektsioone, prostata põletikke, baktereemiat jne. Samuti koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavandeid. Oluline hospitaalinfektsiooni põhjustaja. • Grupp F
annaabi.ee 
