suureneb ehk tekib ülekoormus. Kui keha liigub Maa gravitatsiooniväljas ühtlaselt kiirenevalt alla, siis tema kaal väheneb ehk tekib alakoormus. 3. Hõõrdejõud Dünamomeeter. Keha kaal Antud: m = 1,6kg Kj= 8mm a= 7,5 m/s2 t= 0,26s Leida: Fr ; P0 ; Fe0 ; kd ; Fmax; x0 ; k ; P1 ; Fe1 ; x1 ; x01 Lj; a2 ; P2 ; Fe2 ; Pü ; Pv. Lahendus: Fr = 1,6 * 10 = 16N P0 = Fr = 16N Fe0 = P0 = 16N Kd = 16/4 = 4N Pü Po = 16N Fmax = 40N P=0 X0 =64-44 = 16mm = 0,016 s= v0t + at2/2
Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 – REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 – Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2
Järeldus: Sade tekkis Cu(NH3)4 reageerimisel Na2S lahusega ning mitte NaOH lahusega, kuna tekkis kompleksühend. 1.2 TÖÖ 13 REDOKSREAKTSIOONID 1.2.1 Katse 1 Raua oksüdatsioon Töö käik: Katseklaasi võeti 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetati sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Katse vahendid: CuSO4 lahus, liivapaber, katseklaas, raudnael Arvutused: CuSO4 + Fe = FeSO4+ Cu; Fe0 - 2e = Fe2 Cu + 2e=Cu0 Järeldus: Raud nael oksüdeerus kiiresti ehk läks rooste. 1.2.2 Katse 2C Töö eesmärk: Jodiidioonide oksüdatsioon Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2
sügavamale ja pindmised kihid jäävad toitainetevaesemaks-viljakus kahaneb. Toitaineid eraldub ringlusest põhjaveega. Eesti mullad ~10000a/vihmametsadel 100000a. *noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad,
ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast
ühendid (metallid - redutseerijad). · Metallide korrosioon redoksreaktsioon (4Fe + 3O2 2Fe2O3). · Keemiline korrosioon toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb (3Fe + 2O2 + to Fe3O4). · Elektrokeemiline korrosioon redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal olevad elektrolüüdi (näiteks õhuke veekiht) lahuses. Metalli aatomid oksü- deeruvad (Fe0 2e- Fe2+) ja hapnik redutseerub (O2 + 2H2O + 4e- 4OH-). · Raua roostetamine 4Fe + 3O2 + nH2O 2Fe2O3 nH2O. O2 happeline elektrolüüdi lahus + 2+ H Fe Fe · Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast
2. Korrosioon roostetamine e. metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Kulgeb iseenesest. Metallide tootmisele vastupidine protsess. Redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Kui on kaks metalli kontaktis, siis esimesena hävib aktiivsem metall. Korrosioonil vabaneb energia, metall loovutab elektrone, osake redutseerub, metall tahab iseenesest minna madalama energiaga ühendiks. Fe0 3e- -> Fe3+ Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. Metalli reageerimine kuivade gaaside (O2, Cl2) või vedelikega (bensiin, õlid). 3Fe + 2O 2 ->t Fe3O4 Elektrokeemiline korrosioon kui metall puutub kokku elektrolüüdi lahusega. Koosneb kahest osareaktsioonist: metalli oksüdeerumine ja vabanenud elektronide sidumine mingi oksüdeerija poolt. Põhilised oksüdeerijad vesinikioonid või õhuhapnik. Toimub niisketes tingimustes.
Kuigi kroom on kõige kõvem metall muudavad tühised hapniku, lämmastiku või süsiniku lisandid ta hapraks.Kroom on paramagnetilne, see tähendab, et ta muutub nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet, kuid magneti eemaldamisel kaob ka kroomi magnetilisus. Kroomi saamine Kroom on elementide levikult maakoores 22. kohal. Merevees leidub kroomi vähe, umbes 2.1-5mg liitri kohta. Looduses leidub kroomi ainult ühenditena. Tähtsaim mineraal on kromiit- Fe0*Cr2O3 . Kroomi saadakse kahel põhilisel viisil. Enim levinud on aluminotermiline viis: Cr203 + 2Al = Al2O3 + 2Cr. Teine viis on kromiidi redutseerumine söega elektriahjus: FeCr2O4 + 4C = Fe + 2Cr + 4CO. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroomsulfiide on leitud meteoriitidest. Kroomi kasutusalad Enamiku toodetavast kroomist tarbib metallurgia. Kroomi lisatakse terasele, et selle omadusi parandada
a) 2KClO 3 2KCl + 3O 2 d) Ca + 2H 2 O Ca(OH) 2 + H 2 b) CuO + 2HNO 3 Cu(NO 3 ) 2 + H 2 O e) Fe + CuSO 4 FeSO 4 + Cu c) NH 3 + HNO 3 NH 4 NO 3 f) Ca(HCO 3 ) 2 CaCO 3 + CO 2 + H 2 O 8. Kirjuta kas sõnade või sümbolitega. a) vesinikiooni redutseerumine vesiniku aatomiks ......................................................... b) Fe0 - 2 Fe2+ ........................................................................................................... c) naatriumi aatomi oksüdeerumine naatriumiooniks ..................................................... d) Fe3+ + 1 Fe2+ ......................................................................................................... e) plii(II)iooni oksüdeerumine plii(IV)iooniks ................................................ f) Cu2+ + 1 Cu+ ..................................
[HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ TÖÖ 13 Redoksreaktsioonid Katse 1 Töö eesmärk: raua oksüdatsioon Katse käik: Katseklaasi võtta 20 tilka 0,5 M CuSO4 lahust ja asetada sinna 3-5 minutiks eelnevalt liivapaberiga korrosioonikihist puhastatud raudnael. Mis toimub? Koostada reaktsioonivõrrand, näidates elektronüleminekud. Reaktsioon: CuSO4 + Fe FeSO4+ Cu; Fe0 -2e Fe2 Cu +2eCu0 Järeldus: Rauale tekib korrosiooni kith ehk rahvakeeles rooste. Raud sööb CuSO4 lahusest välja Cu. Raud (redutseerija) on algselt oksüdatsiooni astmega 0, (oksüdeerudes) kuid reaktsiooni käigus loovutab ta kaks elektroni ning saavutab oksüdatsiooni astme 2. Cu Alari Allika pedl-2 092126 (oksüdeerija) võtab reaktsiooni (redutseerudes)käigus 2 elektroni juurde ning saavutab
4Al+3O22Al2O3 Ca+S CaS 2Al+3I2 2AlI3 4) ( ) Zn+PbSO4 ZnSO4+Pb Cu+AlCl3 , 0 , 35. (Zn, Al ). KATO ( : 2, H2O, S2). , . 0 : , , , (Sn, Ni, Cu ). , SOx, NOx. : , , , ( ) . : «» - temperature, turbulence, A: Fe0 -2e = Fe2+ time. , K: O2 + 4e + 4H- = 2H2O , . . , . , . : , ( 2 850°C), . , . 40. , . (, -, ) (, ). (, , ) . , ( . g
Vahetureaktsioon toimub, kui tekib sade, gaas, vesi või nõrgem hape. Kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: 3HCl + Al(OH)3= AlCl3 + 3H2O BaCl2 + Na2SO4= BaSO4 + 2NaCl 5. NEUTRALISEERIMISreaktsioon On aluse ja happe vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool + H2O: H2SO4 + 2NaOH= Na2SO4 + 2H2O ; KOH + HCl= KCl + H2O 6. REDOKSreaktsioon Selle käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste: Fe0 + S0= FeII S-II 2Fe0 + 3Cl02= 2FeIIICl-I3 7. EKSOTERMILINE reaktsioon [H<0] Kaasneb soojuse eraldumine st. väheneb süsteemi energia ja seda tähistatakse miinusmärgiga (-H): C + O2= CO2 -H 8. ENDOTERMILINE reaktsioon [H>0] Kaasneb soojuse neeldumine. Reaktsiooni kulgemiseks tuleb reaktsioonisaadusi soojendada, st. anda juurde energiat, mida tähistatakse plussmärgiga (+H): CaCO3 = CaO + CO2 +H 9. MOLEKULAARNE reaktsioon Kulgeb molekulide vahel:
annaabi.ee 
