Gefühlen verstehen. In den Büchern kann man das leben kennen lernen. In den Büchern zeigt sich uns eine andere Realität. Auf irgendeiner Postkarte stand eimal: „Lesen ist für Seele, was Gymnastik für den Körper ist“. Das Lesen ist auch die Erfahrung von Differenz, man kann erfahren, wie andere Menschen in anderen Zeiten, in verschiedenen Orten und unter anderen Umständen lebten. „Wenn das Buch, das wir lesen, uns nicht mit einem Faustschlag uf den Schädel weckt, wozu lesen wir dann das Buch?“ so hat Franz Kafka gafagt. Ein Drittel der Deutschen lesen überhaupt nicht, sie känen das überhaupt nicht. Freuen lesen gern über die Liebe, die Familie, das Kochen, und über Frauen and Männer lesen am liebsten über Morde, Krieg, technik und über Männer. Ein Drittel von Deutschen hörten mit dem Lesen auf, weil sie einfach keine Lust mehr hatten oder nach der Heirat, weil die Liebe macht wirklich blind.
Enamlaste poolt Vene garnisonid ning Tartu, Tallinna ja Narva töölised. Kõik teised jõud on koondunud enamlaste vastu; enamlased on valimiste selged kaotajad (67:37) ning Asutavat Kogu kokku ei lubata. 27. I 1918 enamlased kuulutavad välja piiramisseisukorra. Enamlaste tegevus: · terror (revolutsioonilised tribunalid) · tsensuur · majade natsionaliseerimine · kirikud rahvamajadeks · maa kommuunidele · baltisakslased lindpriiks 18. II 1918 operatsioon Faustschlag: Saksa väed tungivad mandrile 25. II 1918 Saksa väed Tallinnas 3. III 1918 Bresti rahu 4. III 1918 Saksa väed peatuvad Narva jõel 3.2 Iseseisvuse väljakuulutamise käik 19. II 1918 Päästekomitee moodustamine 21. II 1918 valmib Iseseisvusmanifest (... tänasest päevast peale ...) 21. II 1918 Ernst Põdder proklameerib Eesti iseseisvust Haapsalus 23. II 1918 iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus 24. II 1918 moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus (koalitsioon ilma enamlasteta):
kinni. Algasid rahukõnelused. 15.12.1917 kirjutati alla vaherahu, idarindel sõda pm lõpetati. Ve soovis sõjaeelse olukorra taastamist, Sa nõudis aga, et nende sõja käigus vallutatud piirkonna liidetaks Sa-ga. Enamliku partei juhtkond oli selleks ajaks lõhestunud. 17.02.1918 saadab Sa telegrammi, et alates homsest ollakse Ve-ga uuesti sõjajalal. Selle peale nõustus Ve Sa kõigi tingimustega. 18.02 algas Sa viimane suurpealetung idarindel, kandis nimetust « Rusikalöök » (Faustschlag). 8. armee eesostas Kirchbach. Eesti aladele tungis 2 armeekoprust (60. AK - eesotsas Pappritsiga ning, 68. AK "Põhjakorpus" eesotsas Seckendorf). 68. alustas pealetungi 19.02, enda alla võeti vaid Kessulaid, maabuti 20ndal Virtsu, õhtuks Lihulasse. 2 punt (ka 68) maabus Haapsalus. Järgmisel päeval need 2 kolonni ühinesid ja jätkasid pealetundi Tallinna suunas. Neile ei osutatud mingit vähegi nimetamisväärset vastupanu, sest enamlased ei uskunud Sa pealetungi võimalikkusesse. 18
Diskussioonid viisid selleni, et Lev Trotski deklareeris 29.? jaanuari 1918, et Venemaa ei kirjuta rahulepingule alla, aga saadab kõik on sõjajõud laiali - Türgi ja Bulgaaria olid nõus sellega leppima, küll aga Saksa sõjavägede juhtkond oli selle vastu - nende arusaamade järgi olid Venemaa ja Saksamaa taas sõjajalal. 27. veebruaril jõudis Venemaale telegramm, et järgmisest keskpäevast algab sõjategevus. 28. veebruaril algas Saksa vägede pealetund, nn Faustschlag. Eesti suunas tegutses Saksa 8. armee, eesotsas kindral-oberst Günther von Kirchbach. Lähenesid Eestile lõunast Lätist - lähenes 60. armeekorpus eesotsas kindral-leitnant von Papritz. 25. veebr jõudsid nad joonele Pärnu-Viljandi, Paide-Jõgeva ja jätkasid sealt edasitungi. Läänepoolt, et 17. aasta sügisel hõivatud Eesti saartelt alustas pealetungi 68. korpus (e Põhjakorpus) kindral-leitnant Adolf von Seckendorffi juhtimisel. 19. veebr võeti enda alla Kesselaid ning 20