Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fatua" - 5 õppematerjali

Umbrohud ladina keeles
1
docx

Umbrohud ladina keeles

Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts ­ Chenopodium album L. Tuulekaer ­ Avena Fatua L. Raudnõges ­ Urtica urens L. Põldsinep ­ Sinapis arvensis L. Põldrõigas ­ Raphanus raphanistrum L. Roomav madar ­ Galium aparine L. Karvane võõrkakar ­ Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel ­ Matricaria suaveolens Konnatatar ­ Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik ­ Galeopsis speciosa Harilik punand ­ Fumaria officinalis Harilik nälghein ­ Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill ­ Tripleurospermum inodorum Rukkilill ­ Centaurea cyanus Vesihein ­ Stellaria media

Muu → Maaviljelus
11 allalaadimist
Umbrohud
1
docx

Umbrohud

Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens ­ suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv

Põllumajandus → Põllumajandus
11 allalaadimist
Evolutsiooniline bioloogia ülesanded
4
docx

Evolutsiooniline bioloogia ülesanded

Kui suur on migratsioonikiirus m kui ühe põlvkonna jooksul väheneb A alleeli sagedus teises populatsioonis 0.71-ni? Milline on A alleeli sagedus teises populatsioonis veel 10 põlvkonna järel? m=? pt=p+(p0-p)(1-m)t doonoris: p=0,5 akseptor: p0=0,75 t=1 pt=0,71 pt=p+(p0-p)(1-m)t pt-p=(p0-p)(1-m)t (1-m)t= (pt-p)/(p0-p) (1-m)1=(0,71-0,5)/(0,75-0,5) m=1-(0,21/25)=0,16 Kui t=10 pt=0,5+(0,75-0,5)(1-0,16)10 pt=0,5+0,25*0,8410= 0,5437 4) Avena fatua on tuulekaera liik, Jain ja Mashall uurisid metsikute populatsioonide geneetikat Kalifornias. Üks uuritud tunnuseid oli ka lehekesta karvasus, mida kontrollib lookus, kus on kaks alleeli L ja l. Leitud genotüübisagedused on järgmised: LL 57.1% Ll 7.1% ll 35.8%. Leia tegelikud alleelisagedused ja HW tasakaalu järgi. Kas HW oodatud sageduste ja tegelike sagedused üthivad? Millist tüüpi genotüüpide sagedused on oodatust erinevad? Arvuta F-indeks, kas tegu võib olla

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Taimekasvatus
15
doc

Taimekasvatus

Kaherealine oder *külgmised pähikud steriilsed *3 üheõielist pähikut kinnituvad peateljele Rühmad 1)nutantia *külgmistel pähikutel on arenenud sõklad *peatelg pole külgvaates nähtav 2)deficortia Kaer(AVENA) *Väga liigirikas (kultuurkaeraliike ja metsikkaeraliike) *Kultuurkaerte alla kuuluvad järgmised liigid: harilik kaer(avena sativa), bütsantsi kaer ja liivkaer ehk must kaer *Metsaliste alla: tuulekaer(avena fatua), lõuakaer, viljatu kaer, habejas kaer Kaera õisik: pööris. Mitmeõieline(2-4) II rühma teraviljad, nende tunnused ja omadused Mais *Kuulub kõrreliste sugukonda ja sarnaneb sorgoga *Maisi vars on püstine, tugev ja seest säsiga täitunud. Võib kasvada 0,5-6m pikkuseks. *Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime. *Lehed on laiad, lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused

Põllumajandus → Teraviljakasvatus
38 allalaadimist
TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
104
docx

TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD

” 1(Ellis Davidson 1969:115) Petzoldt oma leksikonis näitab nii sõna “haldjas” kui ka “elf” pärinemist samadest saksakeelsetest vormidest ning on raske tähenduse määratlemisel tõmmata nende kahe vahele selget piiri. Kuid kui seda siiski üritada, siis siin, kuna ta toob just “elfi” puhul välja pärinemise skandinaavia alfr’ist ja Ellis Davidsoni raamat kannab pealkirja “Skandinaavia mütoloogia”, on tegemist Petzoldti eksimusega. 1.2.2. Feed “Feed (ladina k fatua, itaalia k Fata, saksa k Feie, Feine, inglise k fairy) Feed on keldi mütoloogia naissoost loodusvaimud, kes elavad allikate ääres ja koobastes. Nad on suguluses inglise haldjatega (fairies). Neil on võime muuta end nähtamatuks ning nad ilmuvad vahel vastsündinute juurde, et nende saatust ette ennustada. /.../ nad on erakordselt kaunid ja rõõmsameelsed, nad on eatud ning toovad inimestele õnne; nende olemuses kehastub headuse printsiip.”(Petzoldt 2003:61)

Ühiskond → Ühiskond
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun