Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsevad Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Muuseumis nähtu. Kõige rohkem meeldis mulle pidusaal, mis oli ehitatud läbi kahe korruse, oma kaunistuste, mõtete ja värvidega (sinine, valge, roheline, kuldne). Seal sain ka teada, et sel ajal ei tehtud ühtegi asja ilma mõtteta (piltide, esemete tähendused). Seinte ääres on vastastikku kaks ahju (vastasseinte ääres), mis sobivad oma kaunistustega väga hästi pidusaali, kuna ka saal on samade kaunistustega
restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone ja polügonaalne kooriosa,
Kumusse kolimiseni Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja. Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed. 9 Gerard ter Borch. Naine veiniklaasiga u.1665. 10 4. Nigvlste Keskaegse Tallinna üks uhkemaid sakraalhooneid, 13. sajandil kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele pühitsetud Niguliste kirik peegeldab läbi sajandite ja stiiliperioodide voolavat ajalugu. Hoone üldilmes domineerib 15. sajandisse ulatuv kolmelööviline basilikaalse lahendusega pikihoone
jäätmetest omale sobivaid maiuspalasid otsisid. Tõsi, mingi hetk inimesed ei lepinud enam linnas leviva haisu, haiguste ja näriliste levikuga ja nad tahtsid paremini/puhtamalt elada ehk jäätmekäitlus sai alguse elementaarsest vajadusest heakorra järele. Elementaarne vajadus heakorra järele oli ka naturaalmajanduse ajal, sest oma koobas hoiti ikka puhas, nagu lindudel ja loomadel on pesa puhas. Inglismaal 1297a kehtestati kohustus fassaadipoolne tänav puhas hoida. See mis toimus aias ja maja taga oli iga inimese enda probleem. 1407a.lisandus sellele kohustus hoida jäätmeid majas sees ja välja panna need teatud päevadel, kus siis tuli vastav inimene ja need jäätmed õigesse kohta viis. 1875a. kohustati elanikke prügi koguma (esimene märge prügikasti kohta) ja teatud päeval tühjendamiseks õue tõstmise kohustus, et prügivedaja saaks selle tühjendada. Kuhu siis pandi prügi ja mis sellega tehti?
annaabi.ee 
