Ühiseks jooneks on meessugu. Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi. 1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut
valitsusringkonnad vastustasid. Hoolimata mitme senise leiboristist ja konservatiivist parlamendisaadiku liitumisest N.P.-ga tabas erakonda 1931. aasta üldvalimistel täielik fiasko - Alamkojas ei saadud ainsatki kohta ja isegi kommunistid saavutasid rohkem poolthääli. Läbikukkumine sundis Mosley'd valima radikaalsema tegevusvormi. "Mosley oli võitleja, kes tõmbas ligi teisi võitlejaid: kui ta poleks seda suutnud, poleks ta end fasistiks nimetanud. See ei tähenda, et ta otsis tulekoldeid. See ei tähenda, et see polnud tema eesmärk number üks. See tugevdas tema põlgust Vanade Olijate ja nende argpüksliku psühholoogia vastu. Võitleja ja sõdur võttis kasutusele jõu." (Skidelsky, 1975, 358) 1932. aasta jaanuaris külastas Mosley Itaaliat, et lähemalt tutvuda fasistliku ideoloogia ja korporatiivse riigisüsteemiga. Ta oli vaimustatud Itaalia tüüpi fasismist, eriti selle modernsusest ja dünaamilisusest
rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud riigimees. Tema kohta kõneldi palju halvasisulisi kuulujutte ja teda tembeldati fasistiks Itaalia ja Saksa moodi. See- vastu avaldasid väliseestlased hulganisti teoseid Päts elu kohta, kus teda ülistati ja isegi jumaldati. Päts oli väga töökas mees. Talle meeldis õppida ja probleeme lahendada. Ta ei olnud allaandja. Alati leidus mingi lahendus. Tema töökuse ja panuse pärast eestlastele valiti ta mitmekordselt eesti riigivanemaks ja talle omistati palju erinevaid au- ja teenetemärke. Kusjuures mitte ainult Eesti poolt, vaid ka välisriikidest. See
endalt elu. Perekond: Oli abielus. Surmapõhjus: Lõikas mehest maha jäänud habemenoaga endal veenid läbi ja jooksis verest tühjaks. 4.19. Alice Kivinurm Sünnikoht: Harala Lugu: Ta elu muutis kohtuotsus, mis saatis ta eluks ajaks asumisele. Väideti, et ta oli fasisti abikaasa. Alice kinnitas, et tema abikaasa oli hoopis patrioot. Samas lisas ta, et see pole mingi süü. Ametnik lubas talle ka süü leida. Leidiski. Perekond: mees, kes pandi kahekümneks aastaks vangi ja keda peeti fasistiks. Surmapõhjus: eeldatavasti enesetapp ("Paber kannatas kõik ära. Mina mitte.") 4. 20. August Kikas Sünnikoht: Harala Eluiga: 19001946 e. 46 aastat Amet: talunik Olemus: muredele pudelist lahenduse otsija; ei julgenud probleemidele silma vaadata; Lugu: Talus hakkas korraga kõik viltu minema: põud rikkus suvivilja, sõda talu. Seetõttu hakkas August jooma ja jõi ennast surnuks. Surmapõhjus: liigne alkoholitarbimine 4.21. Hugo Päss Sünnikoht: Harala
annaabi.ee 
