parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129
parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3. Gyrodactylus elegans parasiteerib kalal, 123. Imiuss Diplozoon paradoxum on a) hermafrodiitne -ÕIGE; b ) lahksuguline . 124. Imiussid alamklassist Kahepõlvsed a) arenevad ühes peremehes ; b) arenevad peremeeste vahetusega -ÕIGE. 125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129
· geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene · biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene · kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk
geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes Fasciola hepatica – maksakakssuulane Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid
Kinnitumisorganiteks on iminapad. Enamasti 6-8 mm pikkused ussid. Esindaja: kahepaiksetel mitusuulane Polystomum integerrimum, kaksikuss Diplozoon paradoxym parasiteerib latika lõpustel. Alamklass: Kahepõlvsed (Digenea ) Peamiselt selgroogsete maksas, aga ka teistes kehaosades elavad parasiidid. Areng toimub peremehe vahetusega. Kinnitumiseks iminapad, mis paiknevad reeglina keha eesosas. Kuni 7,5 cm pikkused. Tuntuim esindaja on maksakakssuulane ehk "maksakaan" Fasciola hepatica (pikkus 2- 3 cm), kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel
Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole. Näiteid: Dactylogyrus sphyrna karplastel, Diplozoon paradoxum karplastel 3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited: nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum). 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid
annaabi.ee 
