Hans Leberecht "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaan "Valgus Koordis" on minu jaoks lugeda esimene ja ainuke sotsialistlikku realismi esindav romaan. Mõneti tundub teos natuke fantastilisena. Kõigepealt on väiksed ja vaesed head inimesed ja nemad asuvad võitlusesse suure ja kurjaga. Teel ületatakse igasugused raskused ja üheskoos saavutatakse võit kurjuse ja halva üle. Kõlab natukene muinasjutulikult. Üleüldse on kogu teos väga mustvalge ning halle varjundeid nagu polekski, aga samas see ju ongi sotsialistliku realismi tunnusjooni. Nõutud on võltsimatu ajaloolis-konkreetse tõelisuse kujutamine selle
Arhailised mudelid sellisest vastandamisest on jäänud püsima ka uuemal ajal. Puskini luules on traditsioonide, ajaloo, iseseisvuse ideede koondpunktiks koduteema. Gogolil on see väljendatud ühest küljest kodu/anti-kodu, teisest küljest kodu/"kodutuse" vastandamisena. Dostojevski mütoloogiline algkuju sulandub Gogoli traditsiooniga. Bulgakovi teostes saab kodust kultuuriruumi semiootiline element (olulisim ruumiline ja semantiline tähendus): kasutatakse ruumilisi metafoore, näidakse fantastilisena, selleks et kirjeldada tolleaegsete kodude olukorda; öelda asju, mida tänu tsensuurile teistmoodi ei saanud. Bulgakovil on just kodu ja ,,anti-kodu" vastandamise sümboolsus üks peamisi ideid: koduks sisemine, suletud ruum (kaitseallikas, harmoonia ja loomingulisus); väljaspool kaos, hävitamine ja surm. ,,Meistris ja Margaritas" on tegelane Ivan pseudonüümiga ,,kodutu". Kodutuse teemaga koos esineb ja vastandub ka vale-kodu/,,anti-
„Ameerika”, „Kaddish” 53. Nimetage neli 20. sajandi ameerika naisproosakirjanikku. Willa Cather, Kate Chopin, Harper Lee, Flannery O'Connor ja Carson McCullers („lõuna gootika”), Louise Erdrich, Zora Neale Hurston, Alice Walker, Toni Morrison, Charlotte Perkins Gilman, Ellen Glasgow, Anne Porter, Eudora Welty 54. Millise Euroopa kunsti- ja kirjandusvoolu kontekstis kasutati 20. sajandi algul esimest korda mõistet „maagiline realism”? Kafka romaanide unenäosarnase fantastilisena näiva tõeluse kohta 5 55. Millist romaanikirjanikku peetakse ladina-ameerika maagilise realismi otseseks eelkäijaks? Nimetage üks tema teos. Selle suuna esimeseks tähtteoseks peetakse mehhiklase Juan Rulfo romaani „Pedro Páramo” (Rulfo ainus teine teos on novellikogu „Leegitsev Ijaano”). Ladina-ameerika kirjanduse maagilise realismi esindusautor on aga kolumbialane Gabriel García Márquez (romaan „Sada aastat üksildust”).
Kafka eluajal ilmusid vaid jutustused ja esseed. 1917 diagnoositi tal lahtine tuberkuloos, misjärel viibis mitmes sanatooriumis. 1923 kolis Berliini. 1924 suri Viini lähedal. Kafka kirjutas oma 3 tippteost ,,Protsess", ,,Loss" ja ,,Ameerika" 1910ndatel, millest sai maailm teada alles pärast tema surma tänu Brodile. Kafka teostes polnud vormi- ja keeleeksperimentidel pea mingit tähtsust. Kafka tõi romaanizanrisse unenäosarnase fantastilisena näiva tõeluse, algatades nn maagilis-realistliku suuna romaanis ta paneb oma 3 tippteose tegelased käituma unenäoloogika ehk loogika puudumise järgi: võtab sündmustelt põhjuslikud seosed ja paneb tegelased ettearvamatult käituma. Peale selle kujutab Kafka om tegelasi radikaalses üksinduses, nagu ta isegi elas, ja võõrandatuses, piiroludes, mis teevad tegelastest süü ärahoidmatu taaga kandjad. Lisaks leidub tema teostes mitmetähenduslikke sümboleid ja mõistukõnet. Tema
üha sagedamini tänapäeva inimene. Tema teosed räägivad, et võim võib kõike teha oma suva järgi, bürokraadid on vaid mutrikesed suuremas masinavärgis, millele nad alluvad. Vihjab totalitarismile. Inimesel pole lõplikku seletust oma eksistentsi mõttele. See on muudetud absurdseks. Korduvad teemad: üksindus, võõrandumise teema, keerukad sümbolid. Tema teosed andsid muuhulgas aluse eksistentsialistliku filosoofia tekkele 1940. aastate algul. Tema romaane iseloomustab unenäosarnane fantastilisena näiv tõelus, mis algatas maagilis-realistliku suuna kirjanduses. "Protsess" (1914-15) Peategelane Josef K. võetakse tema 30. sünnipäeval ootamatult vahi alla. Ta üritab asja selgitada, kohtusse pääseda, et end kaitsta ja oma süütust tõestada. Kõik katsed nurjuvad, ta ei pääsenud kohtu alamatest instantsidest kõrgemale. Kohtuvõime iseloomustab ligipääsmatus, anonüümsus. Josef K. ei saanud kunagi teada, milles seisnes tema süü. Kõik teadsid protsessist,
otsa suudeldes. Mina ise olen niiviisi mööda saatnud terved päevad, pealegi oma elu kõige ilusamad päevad. Ehk tuletad sa meelde, millise armsa huviga su mõte ja su pilk kiindus sellesse väikesesse purpursete ja taevassiniste tiibade vurisevasse keerisesse, mille keskel hõljus mingi tabamatu kuju, mida ta kiired liigutused varjasid. Ohuline olend, mida sa ebamääraselt selle tiibade värina taga aimasid, näis sulle lummutuslikuna, fantastilisena, mida võimatu on kombata ja näha. Aga kuidas sa imestasid, kui kiil lõpuks pilliroo otsakesele laskus ja sa hinge tagasi hoides võisid uurida ta pikergusi läbipaistvaid tiibu, pikka emailist ülikonda, kaht kristallset silma; ja kuidas sa kartsid, et see kuju jälle varjuks ja elav olend kimääriks muutub! Tuleta meelde neid muljeid ja 91 5 2 sa mõistad kergesti Gringoire'i tundmusi Esmeraldat vaadeldes, keda ta seni oli näinud