Tegelasi vastandatakse ja positiivseid tegelasi idealiseeriti. Walter Scott-Ivanhoe, James Fenimore Cooper-Hirvekütt, Victor Hugo-Hüljatud, Hans Christian Andersen, Edgar Allan Poe, Puskin. Eestis:Eduard Bornhöhe, Lydia Koidula, Friedrich Reinhold Kreutzwald, 6)Realism: Tekkis Prantsusmaal 19.sajandil(1830'datel) kunstisuund mis üritas kõike kujutada hästi tõepäraselt.Kirjanduses ei loodud enam niipalju fantaasiakirjandust, vaid elu, mis inimest igapäevaselt ümbritseb. Peategelasteks on tavalised inimesed, kelle eluteed kujutatakse läbi ühiskondlike sündmuste. Saatus ja juhused ei loe väga. Inimsuhteid lahatakse psühholoogilises võtmes. Kasutatakse rahvakeele väljendeid. See oli olemas juba renessanssiajastul Charles Dickens-Oliver Twist, Eestis:A. H- Tammsaare, E.Vilde 7)Müüt ja legend Müüt: Pärimuslugu, mis jutustab loodusnähtuste tekkest, jumalatest, muinaskangelastest ja
Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on 62 talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama. Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on 59 talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama. Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
pea põhjendama. Religioon etendab pigem kui maailmavaadet. Kunst annab maailmast teadmisi läbi tunnetuse, mille aluseks on suuresti esteetilised väärtused. Kui inimene usub maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse, siis see ei ole teaduslik. See kuulub pigem religiooni alla. Seda usku ei pea põhjendama. Näiteks kui mõni teadlane seda ei usu, siis on talle sellele võimatu vastu vaielda. Kunst aga põhineb esteetilistel väärtustel. Näiteks kui inimene loeb fantaasiakirjandust või loob ulmefilme, siis selle tegevuse motiiv ei põhine teaduslikul põhjendusel või ei põhine see usul ( ehk religioonil ). Kuid arvamusi peab suutma põhjendama. Näiteks inimene arvab seda, et maavälised tsivilisatsioonid on olemas. Kui inimese poolt pakutud põhjendused vastavad ka teaduslikke reeglitega ( mitte ei ole sellega vastuolus ), siis teadmiseid peetakse tõesteks ja usalduväärseteks. Saadud teadmistele on samuti võimalik luua uusi põhjendusi.
annaabi.ee 
