augustil 1901. aastal New Orleansis ning suri 6. juulil 1971. aastal New Yorgis südamepuudulikkusesse. Louisi lapsepõlv oli raske. Tema isa William Armstrong oli vabrikutööline, kes varsti pärast poisi sündi pere maha jättis. Üles kasvas ta ema Mary (Albert) Armstrongi ja vanaemaga. Juba varases nooruses ilmnes tema huvi muusika vastu ja vanakraamikaupmees, kelle juures Louis koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis (hiljem õppis ka fanfaari ja trompetit). Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11-aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks. Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914.
Ja panime ta metsa puu otsa, umbes pea kõrgusele. Sellega oli hulk tööd. Siis oli jalgratas ka hästi peidetud ja ma ütlesin: "Siit ei leia teda ükski tont." Aga Kiilike ütles: "Selles just viga ongi." Ja ta tõi õpetaja Pauksaare telgi tagant veel spinningu ning tegi ettepaneku jalgratt kella külge nöör siduda, et me vajaduse korral võiksime otsijatele tilistamisega väikest abi pakkuda. Pärast seda hakkasime arutama, kuidas häiret tõsta. "Fanfaari Juku magab kolmandas telgis," ütles Kiilike. "Laseme tal puhuda." "Juku on oma fanfaari munstüki ära kotanud," ütlesin mina. "Anname siis ise vilesignaali," ütles Kiilike. "Vile on meil ju olemas." See plaan jäi ära häiresignaali ununemise tõttu. Et rohkem ettepanekuid ei olnud, ütles Kiilike: "Lõppude lõpuks võivad häire andmise eest ka õpetajad ise hoolitseda. Muu töö on meie poolt nagunii ära tehtud
vanakraamikaupmees, kelle juures ta koolipoisina töötas, aitas tal osta korneti, millel ta iseseisvalt mängima õppis Soovides kuuluda ühte paljudest tänavakampadest, jättis Louis 11 aastaselt kooli pooleli. Tänava mõjud on kiired tulema ja nii osaleski Louis 1912. aasta 31. detsembril uusaasta pidustuste tulevahetuses. Selle tagajärjel saadeti ta paranduslikku õppeasutusse, kus alustas muusikaõpinguid, mängides koolibändis kornetit ja fanfaari ning saades peagi bändi liidriks Õppeasutusest vabanemise järel (16. juunil 1914. aastal) tegi ta rasket tööd, enne kui üritas end muusikuna tõestada. Tegutsemine bändides Alustas 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Sattus kuulsa kornetimängija Joe "King" Oliveri kaitsva tiiva alla ja kui Oliver 1918. aasta juunis Chicagosse siirdus, soovitas ta teda oma asemele esinema Alustas 1925. aasta novembris koostööd The Dreamland
Vahel tegime muusikat kui mõni kindral või üksus meie piirkonda saabus või sealt lahkus. Selline tegevus oli üldiselt monotoonne ja vähehuvitav. Õnneks käisime vahelduseks mõnikord mõnda küla ,,puhastamas'. Olime veel tihti ringsõitudel rügemendi ülemaga (kolonel) kui ta käis üle maa laiali olevaid üksusi inspekteerimas. Kuna muusikarühm kuulus rügemendi peakorteri kompaniisse ja meid oli ikkagi fanfaari ja orkestriga kokku 120 meest, kes peagu alati olid n.ö. käepärast, siis kasutati meid tavaliselt julgeoleku üksusena lisaks samanimelisele sektsioonile. Selline seisus tõi endaga loomulikult kaasa palju vahtkondi koloneli peakorteri, tema isikliku korteri ja teiste ,,tuusade" julgeolekuks. Eriti väsitavad ja pingerikkad olid öised vahtkonnad kus tuli seista pimedas, võõras ja saladuslikus ümbruses, kust kostis võõraid lindude ja loomade häälitsusi. Vahel
annaabi.ee 
