Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all. Saksamaa ja Itaalia eeskujul ja toetusel tekkisid fasistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka mitmetes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putsi tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina- Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval
liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit'). 1921 kujunes sellest Rahvuslik Fasistlik Partei. Esmakordselt kehtestatigi fasistlik kord Itaalias (1922 1943), seejärel Saksamaal (1933 1945) ja teistes maades. Saksamaal esines fasism natsionaalsotsialismi nime all. Saksamaa ja Itaalia eeskujul ja toetusel tekkisid fasistlikud organisatsioonid I ja II maailmasõja vahelisel ajal ka mitmetes teistes riikides: Hispaanias Falang (tuli kindral Franco juhitud putsi tulemusena võimule aastaks 1939) jt. Austrias kehtis 1934 1938 fasismist mõjustatud autoritaarne diktatuur, nn. klerikaalfasism. Sama oli Portugalis alates 1930. aastaist valitsev reziim. Fasismile iseloomulikke jooni oli Ungaris 1930. aastail, Bulgaarias 1935 1944, Kreekas 1936 1944, samuti Ladina-Ameerika diktatuuridele ja Jaapani militaristlikus reziimis jm. Ka tänapäeval eksisteerib
Poliitika muutumine meelelahutuseks, eriti pärast Berlusconi tegevuse algust. Uute valimisplokkide teke, ka piirkondlik mentaliteet osa meelelahutusest. HISPAANIA Francesco Franco (1939-1975), eelnevalt 130 a kodusõdu ja autoritaarseid valitsusi. 39.a vabariikliku valitsuse kukutamine, kuningas Pariisis eksiilis (vrd Itaaliaga, kus kuningas ja diktaator valitsesid koos). Falang-partei. Hinnangud Franco reziimile erinevad süüdistatud fasismis ja verisuses, samas arenemine jõukaks tööstusriigiks ja ääremaa staatusest välja jõudmine, liitlassuhe USAga. Franco surmale järgnevalt välissekkumised riigi siseasjadesse, suurema võimuvõitluse ärahoidmine. Võimule falangi noorema generatsiooni juht Adolfo Suarez, suhete taastamine kuningaga, eksiilist tagasipöördumine, 1977.a kuningaks Juan Carlos I (eksiilis oleva poeg).
1936-1939.a. Hispaania kodusõda Põhjus: monarhistide soov kukutada vabariik Mässu juht Francisco Franco Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid mittevahelesegamispoliitikat Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- interbrigaadid Mässajate poolel:partei Falang; katoliku kiriks; sõjavägi; juht – caudillo 1.aprillil 1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: mittevahelesegamispoliitika; Saksa-Itaalia toetus; vabariiklaste ühtsuse puudumine 207. 208. Berliin-Rooma-Tokyo telje kujunemine 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov