aastal Peterburi kubermangus ning suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine väga tuntud kunstiteos on ,,Põrgu". ,,Abtsindijoojad" on valminud kunstniku loominguliste muutuste perioodil. Tegelesteks on kaks joobunud meest, kellel on kahestunud silmatera. E.Wiiralt on kasutanud pinnatöötluses nii uuritsat kui ka ruletti. Rulett võimaldas tänu peenetähnilisele faktuurile tundlikku vormikäsitlust. Tähnilise pinna hele-tumeduse varjundid toovad esile skulpturaalsete nägude ümarad vormid. Selles maalis on on ühendatud nii Eduard Wiiralti tehniline meisterlikkus kui ka emotsionaalne tundlikkus. Kindlasti on see Wiiralti üks tippteoseid. ,,Abtsindijoojad" on puugravüür. Seda maali nägin ma esmakordselt oma käesoleva aasta matemaatika vihiku kaanel. Sellest ajas peale on see kindlasti üks minu lemmik kunstiteoseid. Esimesena
ta nendega väga pastoosselt. Isegi niivõrd, et kaasaegsete teravmeelitsejate arvates võis Rembrandti portreid lausa ninapidi maast üles tõsta. Mitte kõik kunstnikud pole õlivärvidega piiramatult ringi käinud. Paul Cezanne kandis maalipinnale sedavõrd õhukese värvikihi, et tema õlimaalid mõnikord lausa akvarellile iseloomuliku läbipaistvuse omandasid. Vincent van Gogh seevastu, pöörates suurt tähelepanu maali faktuurile, pigistas sageli värvi lõuendile otse tuubist. Üks põhjus, miks kunstnikud õlivärvi sedavõrd kõrgelt hindavad, ongi see, et need tegelikult lihtsa koostisega värvid võimaldavad väga erilisi ja erinevaid töömeetodeid. Täpselt samasuguseid nagu igal kunstnikul oma maailmanägemuse väljjendamiseks vaja läheb.
KLAASKIUDTAPEET- kerge puhastada ning varjab hästi seintesse tekkivaid pragusid. Siiski on selle vahepeal suurmoeks saanud materjali hiigelaeg möödas, eluruumidesse pole seda paigaldada soovitatud. ÜLEVÄRVITAV TAPEET- ülevärvitav kahekihiline struktuurne paberist seinakate. STRUKTUURTAPEET- sissepressitud mustri ja graanulitega tapeedid, mis on ette nähtud emulsioonvärviga ülevärvimiseks. Nende struktuur on kõige paremini nähtav viltu langeva valgusega. Tänu reljeefsele faktuurile varjavad need suurepäraselt seinte ebatasasusi. FLIISTAPEET- uue põlvkonna tapeedid, mis liimimise ajal ei deformeeru. Võimaldavad kiiret ja hõlpsat tapeetimist ilma tapeedi eelneva pehmendamiseta. Vanad fliistapeedid on seinast hõlpsasti eemaldatavad. BORDÜÜR-t apeeditud seina kaasaegse viimistluse elemendid. Tulevad seinal suurepäraselt esile kui tapeedimustrite ühendajad. Peale selle on saadaval ebatüüpilised seinakatted, nt vilttapeet,
ametlikult nn. sotsialistlik realism, stilistiline mitmekesisus tembeldati formalismiks, tsensuur tugevnes. Kuigi publikuarvud osutasid jätkuvalt klassika eelistamisele, seati repertuaaris esikohale üheülbaline didaktiline kaasaja-aineline näidend. Algupärases näitekirjanduses sai ajastu fenomeniks August Jakobsoni draamatoodang, mis toetus eeskätt kaht vastandlikku leeri esindavate tüüpkujude teravale kokkupõrkele, panustades samas üsna tihti ka 1930. aastate rahvatükkide faktuurile. Publiku reaktsiooni peegeldas drastiline vaatajatearvu langus: 616 000lt 1946. aastal kukkus see 1948. aastal 441 000ni (Hion 2002: 93). Kui Teise maailmasõja järgsel ajal eraldati teatritele raha suhteliselt vabalt, siis 1948. aastal toimus pööre üleliidulises teatripoliitikas - võeti suund riikliku dotatsiooni tunduvale vähendamisele, teater ei olnud ideoloogilises kasvatustöös kuigi edukas olnud. Teatrite
korstnad. Peasissekäik on esikülje vasakus tiivas kujundatud suure tihedaruudulise kaaravana. Lõunapool otsas paikneb rõduga veranda, mille ees on terrass ja tagaküljel laskub tiigi suunas mitmemarsiline trepp läbi avara ja liigirikka pargi, mida kaunistavad veesilmad ja mis on ka tänapäeval ulatuslikult rekonstrueeritud. Plastilised dekoratiivdetailid peaaegu puuduvad, sest põhirõhk on asetatud punase tellismüüri faktuurile ning seinu ilmestavad vaid ebasümmeetriliselt paigutatud erikujulised aknad. Sisekavatis lähtub funktsionaalsusest jättes esindusruumid I korrusele. Algupärased interjöörid on valdavalt ümber ehitatud 1922. Aastal arhitekt A. Soansi nägemuse järgi, kuid saal ja hall on säilinud originaalsetena, kust me leiame ka juugendstiilis kamina. [23] Joonis 6.6 Jäneda mõis 15 FUNKSIONALISM 20
funktsioonide formaliseerimisele, arendamisele ja selgitamisele. 3. Neoratsionalism Struktuuri vastandiks võib lugeda texture (faktuur), mis vastukaaluks struktuuri loogilisele ja üldisele iseloomule on individuaalne ning üksik ("Uue kriitika" juhtkuju J.C.Ransom´i järgi on poeetiline teos "avatud loogiline struktuur vaba individuaalse faktuuriga".) Hiljem kasutati neid termineid ka Freudi terminoloogia raames, kus siis struktuurile vastab id ja faktuurile ego. Saab rääkida kolmest suuremast voolust, mis lähtuvad klassikalisest struktuuri mõistest: Strukturalism, kus kirjandusteksti vaadati autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast. Tuntumad esindajad on Greimas, Levi-Strauss ja Barthes. Narratoloogia, mida võib tinglikult nimetada ka tänapäeva strukturalismi vormiks. ENE määratluse järgi lähtub narratoloogia semiootikast ja strukturalismist ning vahe eelpool
annaabi.ee 
