Tegusid võib omakorda liigitada: Õiguspärades teod – Tegu, mis vastab kehtiva õiguse Õigusvastased teod – õigusrikkumised ja neid saab liigitada vastavalt õigusharudele. Tagajärgede järgi, millise dkutsub esile juriidiline fakt, eristatakse: igustloovaid, õogust muutvaid, õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Õigusnorme liigitatakse ka toime järgi: Piiratud ehk ühekordse toimega faktid Faktiseisund Need juriidilised tegajärjed püsivad seni, kuni püsib seisund (nt sõjaväe teenistus) Struktuuri järgi liigitatakse: liht fakt, liitfakt, juriidiline ehk faktiline koosseis. Enamik õigusrikkumisi on just lihtfakitid. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab
Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses) · Tegudeks valiselt väljendatud inimeste tahte avaldus, käitumisakt. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Õigusnorme liigitatakse ka toime järgi: · Piiratud ehk ühekordse toimega faktid · Faktiseisund Struktuuri järgi liigitatakse: liht fakt, liitfakt, juriidiline ehk faktiline koosseis. 57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt. 58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse praktiline tähtsus
Juriidilise resultaadiga teod ehk objekti viseeritud teod – nende tegude puhul ei ole isiku tegevus suunatud juriidilise tagajärje saavutamisele, kuid inimese tegevus loob talle õigused (nt inimese looming kirjanduses) Tegudeks – valiselt väljendatud inimeste tahte avaldus, käitumisakt. Teod moodustavad juriidiliste faktide põhihulga. Õigusnorme liigitatakse ka toime järgi: Piiratud ehk ühekordse toimega faktid Faktiseisund Struktuuri järgi liigitatakse: liht fakt, liitfakt, juriidiline ehk faktiline koosseis. 7. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Kõik tegelikkuses asetleidvad muutused, kui õigus on nende toimumise sidunud õigusliku tagajärjega (õiguste ja kohustuste tekkimisega), on juriidiline fakt. 8. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituste praktiline tähtsus?
Tegusid võib omakorda liigitada: · Õiguspärades teod Tegu, mis vastab kehtiva õiguse · Õigusvastased teod õigusrikkumised ja neid saab liigitada vastavalt õigusharudele. Tagajärgede järgi, millise dkutsub esile juriidiline fakt, eristatakse: igustloovaid, õogust muutvaid, õigustlõpetavaid juriidilisi fakte. Õigusnorme liigitatakse ka toime järgi: · Piiratud ehk ühekordse toimega faktid · Faktiseisund Need juriidilised tegajärjed püsivad seni, kuni püsib seisund (nt sõjaväe teenistus) Struktuuri järgi liigitatakse: liht fakt, liitfakt, juriidiline ehk faktiline koosseis. Enamik õigusrikkumisi on just lihtfakitid. Liitfakt on selline juriidiline fakt, mis yhes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat tagajärge. Juriidiline faktiline koosseis - seölline juriidline fakt, mis avaldab
annaabi.ee 
