teoses olid suured hüpped, palju oli käike ja tempo oli väga muutlik. Loo esimeses pooles märkasin väga kiireid parema käe käike ning hiljem mängis käike pigem just vasak käsi. Teose keskel muutus meeleolu ka tajutavalt pingeliseks. Vahepeal oli kuulda, et mõnes kohas ei olnud klaverimäng just kõige puhtam ning seda oli eriti kuulda parema käe kiirete käikude mängimisel. Neljandaks looks oli valitud Tõnu Kõrvitsa "Puudutus", mille esitas Jakob Peäske üksinda fagotil. Kuna lugu ise on mulle juba tuttav ning ka päris armsaks saanud, siis oli seda lugu kontserdil kuulata väga tore. "Puudutus" algas aeglaselt ning laulvalt ja kestis nii kuni loo lõpuni. Originaalviisi oli mõnes kohas muudetud ning tajusin, et Jakob võttis aega pilli mängimisel, et kõik noodid kõlaksid. Kuna mina polnud varem kuulnud, mis häält fagott teeb, siis meenutas see mulle aeg-ajalt metsasarve kõla. Kuna polnud ka klaverisaadet, siis oli
Fagott Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Fagott on puupuhkpillide rühma madalaim pill. Sünniajaks ca 16. sajand. Kasvas välja pommerite perekonnast. Tänapäeva fagott on U-tähe kujuline ja u. 2,5m pikkune kokkkusurutud toru. Valmistatakse peamiselt vahrast. Fagotil on 25-30 heliava ja sarnaselt oboele kahekordne lesthuulik. Pilli ulatus on B1-f2. Tämber on omapärane. Madalas registris kõlab torisevalt. Keskmises pehmelt aga pisult tuhmilt. Ülemises registris kõlab kandvalt. Eesti kuulsaimad mängijad: Andres Lepnurm, Peeter Sarapuu
Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhhavaim, kuid rimski saab põgenema
pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. 2 See on fagott - sümfooniaorkestri puupuhkpillide rühma neljas la kõige madalamahäälsem pill. Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga. Fagotil ja oboel on ühised eellased. Esimesed kaasaegsed fagotiga sarnased pillid valmistas Nürnbergi pillimeister S. Schnitzer XVI sajandi lõpul. Fagotte valmistatakse vahtrapuust. Fagott koosneb kolmest üksikust torust. Kokkupanduna moodustavad need suure tüseda pillitoru, mille ülemine osa on kahekordne. Fagoti kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga - selleks on kaks vähese kumerusega vastastikku asetatud pillirooplaati. Peenikese S-kujulise toru kaudu on nad ühenduses suure pillitoruga
Ehituselt on klarnet oboega küllaltki sarnane. Oluliselt erineb aga lesthuulik. Klarnetil on see nimelt ühekordne pillirooplaat, mis kinnitub pillitorule. Klarneteid valmistatakse erinevate põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. FLAGOTT Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga. Fagotil ja oboel on ühised eellased. Esimesed kaasaegsed fagotiga sarnased pillid valmistas Nürnbergi pillimeister S. Schnitzer XVI sajandi lõpul. Fagotte valmistatakse vahtrapuust. Fagott koosneb kolmest üksikust torust. Kokkupanduna moodustavad need suure tüseda pillitoru, mille ülemine osa on kahekordne. Fagoti kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga - selleks on kaks vähese kumerusega vastastikku asetatud pillirooplaati. Peenikese S- kujulise toru kaudu on nad ühenduses suure pillitoruga
IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end Suure koguse oopiumiga tappa, kuid kogus on liiga väike ning surma asemel vajub hoopis unne ja hakkab nägemusi nägema. Ta näeb, et on oma armastatu mõrvanud ning karistuseks hukatakse ta avalikult giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge. IV osa on marsi karakteriga, palju löök- ja vaskpille. Fagotil on kandev virtuoosne partii. V Nägemus sabatiööst: kunstnik näeb, et armastatu on muutunud nõiaks ja pidutseb koos teiste nõidadega sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on kujutanud muusikas kõikvõimalikke hüüdeid, hõikeid ja häälitsusi, mis sellisel üritusel kuulda võiks. V osa on
kõla( orkestri häälestaja) Tuntuim mängija on Kalev Kuljus Klarnet Klarnet on kõige suurema mänguulatusega, eelkäiad pärilt idamaalt. Valmistatakse puidust ja tehismaterjalist. Klarnetil on kuni 28 ava, ükstorst. Klarnet on nii soolo kui ka jazzi pill. Kuulsamad mängijad on Tooma Valivoo ja Hannes Altrov. Fagott Fagott on kõige madalama heliga puupuhkpill, tehakse vahtra ja palisandrist. Fagott on tavaliselt punast värvi. Fagotil on väga pikk kõlatoru üle 2,50meetri. Riputatakse kaela. Fagottil on 25-30 kõlaava, kahekordne lesthuulik., 2 trosti ja huulik on ühendatud kõlatoruga S-kujulise peenikese metall toruga. Fagotti mängitakse sümfooniaorkestris. Tuntumad mängijad on Andrus Leppnurm ja Peeter Sarapuu. Saksofon Saksofon on noorim esindaja. Leiutas Adolphe Sax 19 sajandil. Klarneti eeskujul, 1 lesthuulik. Pillitoru on tagasi painutatud v.a sopransaksofonil. 18-21 kõlaava.
annaabi.ee 
