kangelastele ja valitsejatele Skaldid islandi kutselised laulikud Trubaduur Põhja-Prantsusmaa rüütlilaulik Truväär Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulik Minnesinger Saksamaa rüütlilaulik Fablioos Prantsusmaa rahva seas ülipopulaarne lühike värssjutustus, mis oli loodud rahva lõbustamiseks. Sisuks argielu sündmused. Elurõõmus, naljakas. Kasutatati vanasõnu ja kõnekäände. Lõppes püandiga. Svank sarnane fabliooga, ainult Saksamaal. Tegelased koomilised tüübid, sotsiaalse suunitlusega. Skolaarikud,kleerikud üliõpilased, nn vabad mõtlejad, hetke nautijad Vagandid vabad mõtlejad, kes kirjutasid oma luulet
rahvanaljanditel ja lorijuttudel. Fablioode keel on mahlakas, rikka rahvalikest kõnekäändudest ja vanasõnadest. Umbes 150 Prantsusmaal säilinud fablioo autoreist on nimekaim RUTEBEUF (1248—1285), mitmekülgne ja viljakas kirjamees Pariisist. Lisaks fablioodele viljeles ta Iühiluulet, mis üllatab oma varjamatu avameelsusega: laulik pihib jämekoomilises laadis oma perekonnaelu hädadest, vaesusest ja viletsusest, oma nörkustest ja kirgedest. Saksamaal levisid prantsuse fabliooga sarnased švangid, mida hiljem hakati kirjutama proosas. Väga populaarsed olid XIII sajandil anekdootlikud löbusad rahvajutud samuti Itaalias, kus neid tunti novella ('uudisjutt') nime all -- sealt sai oma žanrinime novell. Rändlaulik STRICKER (XIII saj I pool) lõi terve švankide sarja "Papp Amis" kavala preestri seiklustest. Ühes neist (vt KA) esitleb papp ennast kunstnikuna, lubades Prantsuse kuningale teha sellise
väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teiste linnakodanike huve. Linnakirjandust iseloomustavad kaine mõistuse ja arukuse võidulepääs ning püüd kujutada argielu. Prantsusmaal oli populaarne fablioo, rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Fablioode stiil on jõuline ja keel mahlakas, värvikust lisavad rohked kõnekäänud ning vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud švank, mis põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid. Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks võib pidada ka allegoorilisust. Allegooriat ehk abstraktse mõiste piltliku kujutamist võib leida „Rebaseromaanis“ samuti ka „Roosiromaanis“. Keskaja kirjandus on kui ajastu peegeldaja, kuna selle aegne kirjandus kirjeldab kõike seda, mis keskajal toimus. Teosed justkui peegeldavad ajastu õhkkonda.
Käis ringi uhketes rõivastes,salveed olid tal vilja täis,mida ta müüs (sügiseks v lihavõtteks varus vilja). Keegi ei üritanudki temalt midagi saada,sest ta hoidis kõik endale. 20-aastat oli preestril eesel,kes suri vanadusse,ning ta maeti surnuaeda,mitte ei viidud nülgijale. Tema juures oli ükskord suur seltskond,kes rääkisid omavahel jutte, mis on preestri kohta kuulnud. 4.Svangi mõiste ja iseloomulikud jooned. Millest räägib svank "Papp Amis"? Vastus:Saksamaal levis fabliooga sarnane ja sellest mõjutatud svank. Svankid põhinevad peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid,kelle inimliku rumaluse,ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse.Kuulsaim svank on 13.sajandi rändlauliku Strickeri "Papp Amis". Papp esitleb end kuntnikuna, lubades Prantsuse kuningale, et teeb sellise "imemaali" , mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal"
Linnaromaani iseloomustavad: 1. kaine mõistus 2. arukus 3. prodeerimine 4. moraliseerimine 5. protest seisusliku ebavõrdsuse vastu 6. aus satiir Selle ajastu jaoks on ka iseloomulikud järgmised zanrid: · Fablioo - Prantsusmaal populaarne rahva lõbustamiseks loodud jutt, lühike värsijutustus.tuntud autorid on Francoise Rabelais ja Giovanni Boccaccio. · SHvank (mul ei ole seda s katusega tähte)- Saksamaal levinud fabliooga sarnane zanr, kus peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted. · Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi. Francois Villoni luule
annaabi.ee 
