Johann Köler sündis 8.märtsil 1826 aastal Vastsemõisas Lubjassaare talus talupoja peres.Ta oli perekonna seitsmes laps ja nende pere elas väga vaestes oludes.Vaesusest hoolimata soovisid ta vanemad talle paremat haridust ja saatsid ta algul Viljandi alg- ja hiljem kreiskooli õppima. Johann Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes Köleri kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Köler Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 saabus noor 20 aastane Johann Köler, 75 kopikat taskus, Vene impeeriumi pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse.
Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. Haridus 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia Pariisi. Enne välismaale
ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi
kunstianne. Kui ta aga päris Köleri kavatsuste kohta tuleviku suhtes ning küsis, kas ta ei tahaks saada maalriks, sai ta eitava vastuse, sest maalririided olevat üleni värviga määrdunud. Aga kui Faber seletas, et on ka peenemaid maalermeistreid, kelle töö on puhtam ja kes maalivad isegi pilte, nagu tema vend, kellel oma töökoda Võnnu linnas, siis oli poiss kohe nõus. See peaaegu alateadlik vastus otsustaski tema edaspidise saatuse. Võnnus sõlmis Köler maalermeister Faberiga seitsmeks aastaks õpipoisi lepingu nagu tol ajal nõuti. Kolmandal õpiaastal oli Köler juba sedavõrd edenenud, et meister usaldas talle näiteseinte maalimise läbisõidul linna tulnud teatritrupile. Lisaks aitas ta Faberil Võnnu mõisaparki ehitatud kreeka-õigeusu kirikut sisemiselt kaunistada. Tema töödega jäädi väga rahule ja see andis uut hoogu Köleri salajasele unistusele kord tõeliseks kunstnikuks saada. 1846
kunstianne. Kui ta aga päris Köleri kavatsuste kohta tuleviku suhtes ning küsis, kas ta ei tahaks saada maalriks, sai ta eitava vastuse, sest maalririided olevat üleni värviga määrdunud. Aga kui Faber seletas, et on ka peenemaid maalermeistreid, kelle töö on puhtam ja kes maalivad isegi pilte, nagu tema vend, kellel oma töökoda Võnnu linnas, siis oli poiss kohe nõus. See peaaegu alateadlik vastus otsustaski tema edaspidise saatuse. Võnnus sõlmis Köler maalermeister Faberiga seitsmeks aastaks õpipoisi lepingu nagu tol ajal nõuti. Kolmandal õpiaastal oli Köler juba sedavõrd edenenud, et meister usaldas talle näiteseinte maalimise läbisõidul linna tulnud teatritrupile. Lisaks aitas ta Faberil Võnnu mõisaparki ehitatud kreeka-õigeusu kirikut sisemiselt kaunistada. Tema töödega jäädi väga rahule ja see andis uut hoogu Köleri salajasele unistusele kord tõeliseks kunstnikuks saada. 1846