Metanool denatureerib ja sadestab valgu, äädikhape aga koaguleerib nukleoproteiini. Kromosoomipreparaadi tegemine. Preparaadi valmistamisel tilgutatakse fikseeritud rakususpensioon puhastatud märjale alusklaasile ning kuivatatakse kas õhus või leegil. Niiskes keskkonnas on kromosoomid pehmed, kuid muutuvad kõvaks kohe peale kuivamist. Pehmed kromosoomid on väga elastsed, eriti kui neid on väga lühikest aega fikseeritud. Elastseid kromosoome on võimalik faaskontrastmikroskoobi all mitu korda pikemaks venitada nagu kummipaela. Niiskes keskkonnas läbi viidud kromosoomide pikendamist nimetatakse kromosoomide venitamiseks ehk sirutamiseks (chromosome stretching). Kõige lihtsam on kromosoome värvida tavavärvimise meetodil Giemsa värviga. Töötluse tulemusena kromosoomid ei vöödistu, vaid värvuvad ühtlaselt. Kõige rohkem kasutatakse Giemsa värvi, mille
tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on vähemalt 25% või A+B liikuvusega rakkude on 50%. Morfoloogia – uuritakse kas esineb pea-, kaela ja sabaosa defekte. Normaalse
4.4. Struktureeritud valgustuse mikroskoopia (ingl.k. structured illumination microscopy, SIM), lahutusvõime 100 nm. 5. Aatomijõu mikroskoopia. Inimese silma, valgusmikroskoobi ja elektronmikroskoobi lahutusvõime erinevused. Inimese silm- 1cm-0,5mm Valgusmikroskoop- 1,2 mm-50nm (kuni viiruse ribosoom) Elektron- 1,2mm-0,1nm (kuni aatom) Valgusmikroskoobi põhilised koostisosad. Halogeen lamo,kondensor lääts, objektiivi lääts, peegeldav prisma, okulaarid Faaskontrastmikroskoobi töö põhimõte. Valguslaine faas muutub kui valgus läbib elusa raku Mikrotoomi töö põhimõte. Fluorestsentsmikroskoobi töö põhimõte. Fluorestseeruvate värvide ergastus ja emissiooni lainepikkuste erinevus. Elavhõbeda lamp ergastab kiirguse Ergastuse lainepikkus on alati kõrgem kui emissiooni lainepikkus Tsütoloogias kasutatavad värvid hematoksüliin, eosiin ja trüpaansinine. Fluorestseeruvad värvid propiidiumjodiid ja etiidiumbromiid.
.......................(kirjutada, millise protsessi toimumist mitoosis) Meetodid rakubioloogias 28 1.)Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Väga palju kasutatakse monokl. antikehi rakubioloogias rakkudes teatud kindlate ainete tuvastamiseks, nende rakusisese lokalisatsiooni uurimiseks. Faaskontrastmikroskoobi tähtsus on selles, et ka värvimata (elusad) rakud on hästi nähtavad. Kasutatakse rakukultuuride uurimiseks. Väga lähedane faaskontrastmikroskoobile on Nomarski interferentsmikroskoop. Kasutatakse samuti elusate rakkude uurimiseks. 2.)Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? Jätkuvalt monokloonsed antikehad? 3.)Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav
osmootselt rõhku. Varuaine terakestele on ümber membraan. Soodsate tingimuste taastumisel hakatakse varuaineid jälle kasutama. Polüsahhariidid, rasvad ja polü-hüdroksüalkanoaadid on varuained, mida kasutatakse nii energia saamiseks kui ka endogeense C-allikana. Polüfosfaadid- fosfori varuks. Väävel- redutseerija varu fotosünteesivatel S-bakteritel ja energiaallika varu värvusetutel väävlibakteritel. Varuainete terakesed on rakus nähtavad faaskontrastmikroskoobi abil, aga paremini on nad nähtavad, kui kasutada värvimist. Kui bakterites üleekspresseerida mingeid valke, siis ka need võivad moodustada tsütoplasmas lahustumatuid sisaldisi inklusioonkehasid. Polüsahhariidid- glükoosi polümeerid. Paljud bakterid koguvad tagavaraks tärklist (hargnemata ahel, -1,4-sidemed monomeeride vahel, joodiga värvub siniseks). Tärklist koguvad varuks näiteks Acetobacter ja Neisseria. Mikroobidel võib varuaineks olla ka
annaabi.ee 
