Kontrollküsimused 1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana: I = I1+I2+I3. 5
1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 48. 6.3.4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega? Ebasümmeetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude
Seletatav on see sellega, et kogutakistus esimese voltmeetri klemmidel väheneb, võrgupinge aga jaguneb võrdeliselt takistusega. Kolmefaasilise võrgu isolatsiooni korrasolekut on võimalik kontrollida 3 voltmeetriga, mis on ühendatud juhtme ja maa vahele. Kui kõigi juhtmete isolatsiooni on korras, näitab iga voltmeeter faasipinget. Juhul, kui ühe juhtme isolatsiooni seisukord halveneb, muutub selle juhtmega ühendatud voltmeetri näit väiksemaks. Samaaegselt suurenevad kahe ülejäänud voltmeetri näidud. Piirväärtusel, kui juhtme isolatsioonitakistus muutub nulliks, tõuseb pinge ülejäänud juhtmetel liinipingeni. 34Jadaühendus . Jadaühendus on selline takistite (tarbijate) ühendusviis,mille puhul elektriahel moodustub üksteisega järjestikku ühendatud takistitest, Pilt1.
isolatsioonirike ning selle juhtme isolatsioonitakistus väheneb, siis selle juhtmega ühendatud voltmeetri näit väheneb, teise voltmeetri näit aga suureneb. Seletatav on see sellega, et kogutakistus esimese voltmeetri klemmidel väheneb, võrgupinge aga jaguneb võrdeliselt takistusega. Kolmefaasilise võrgu isolatsiooni korrasolekut on võimalik kontrollida 3 voltmeetriga, mis on ühendatud juhtme ja maa vahele. Kui kõigi juhtmete isolatsiooni on korras, näitab iga voltmeeter faasipinget. Juhul, kui ühe juhtme isolatsiooni seisukord halveneb, muutub selle juhtmega ühendatud voltmeetri näit väiksemaks. Samaaegselt suurenevad kahe ülejäänud voltmeetri näidud. Piirväärtusel, kui juhtme isolatsioonitakistus muutub nulliks, tõuseb pinge ülejäänud juhtmetel liinipingeni. Võimsuse mõõtmine Alalisvooluahela võimsuse mõõtmisel kasutatakse vattmeetrit. Vattmeetri kasutamisel tuleb silmas pidada, et voolu suuna muutumine põhjustab pöördemomendi suuna muutumise.
nende vahelist pinget nim faasipingeks ja tähistatakse Ut Ua=Ub=Uc=Uf. Kahe liini vah pinget nim sest sagedus f2s on lähedane nullile. Nimetatud kaod on analoogsed trafo kadudele. Neile lisanduvad liinipingeks ja täh U. Uab=Ubc=Uca. Et iga kahe liinijuhtme vahele jääb jadamisi kaks vasupidise suunaga mehaanilised kaod Pmeh hõõrdumisest laagrites, rootori ja ventilaatori õhutakistusest. Kogukaod teineteise suhtes 120 kraadise nurga all olevtat faasipinget siis liinipinge on võrdne kahe faasipinge P=Pm1+Pm2+Pt1+Pmeh ning mootori kasutegur =P2*100%=P1-P*100%, vahega:P kus P1=3*U1I1cos1; on piirides (75...85)% P1 P1 8.Kolmefaasiliste vooluringide kolmnurkühendus 23
elektrivälja punktist teise ja pinge on U. Seega on elektriline pinge skalaarsuurus. Pinge ühikuks SI-süsteemis on volt. Üks volt (tähistatakse V) on selline pinge, mille puhul 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamisel teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Elektrotehnikas on pinge elektrisüsteemide ja -seadmete üks tähtsamaid tunnussuurusi. Mitmefaasilises elektrisüsteemis eristatakse liinipinget ja faasipinget. Elekrisüsteemides kasutatakse veel mõisteid väikepinge, madalpinge (kuni 1 kV) ja kõrgepinge (pinge üle 1 kV). Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Laeng on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha osalemist vastastikmõjus. Laenguga osakesi nimetatakse laengukandjateks. Elektrilaengut kannavad kõik elektriliselt laetud osakesed (elektronid, prootonid, ioonid). Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga
Viimast variant nimetataksegi pingevektori juhtimiseks (joonis 4.39). Sobivate pooljuhtlülitite valikuga ning nende juhtimisega pulsilaiusmodulatsiooni põhimõttel saab komplekstasandil tekitada mistahes pingevektori. Muutes kindla seaduspärasuse järgi pooljuhtlülitite valikut ja pulsilaiusmodulatsiooni tegurit saab pingevektorit soovikohaselt komplekstasandil pöörata. Võrreldes pulssjuhtimisega võimaldab pingevektori juhtimine suuremat faasipinget ja seega ka suuremat väljundvõimsust. Maksimaalne väljundpinge amplituud pulssjuhtimisel on Ud /2. Pingevektori juhtimisel on maksimaalne amplituud kuusnurgale moodustatud siseringjoone raadiusega, s.o. U d / 3 . Järelikult on pingevektori juhtimisel maksimaalne pinge 15,5 % võrra suurem. (311 V asemel 360 V ja keskväärtus 198 V asemel 229 V). Seega saab tänu pinge varule suurendada mootori nimikiirust U/f = const. korral samuti 1,15 korda, kusjuures
2 2m u U sin( t 120 ) 3 3m Joonis 3.6. Kolmefaasiline vahelduvvoolusüsteem Kolmefaasilise süsteemi korral eristatakse liinipinget ja faasipinget, liinivoolu ja faasivoolu. Liinipinge on pinge kahe erineva faasi vahel, faasipinge on pinge faasi ja nullpunkti vahel (tähtühenduse korral). Liinivool on vastavalt vool kahe faasi vahel ning faasivool on vool faasi ja nullpunkti vahel (tähtühenduse korral). 19 Ühefaasilisi tarviteid võib kolmefaasilises süsteemis ühendada kahe faasi vahele, või faasi ja nulljuhtme vahele
annaabi.ee 
