sagedusdeviatsiooniline töövõime, mis oleneb juba konkreetse saatja lülitusest. Samuti ei paigutata sagedusmoduleerimise puhul kandvasse signaali lisavõimsust. S.t. amplituud jääb samaks. See võimaldab meil vabaneda igasugustest amplituudilistest müradest. 1.3 FAASMODULATSIOON Faasmodulatsiooni korral muutub kõrgsagedusvõnkumiste (kandevsageduse pinge ja vool) faas modulatsioonisageduse rütmis. Selle juures tekkivat maksimaalset faasinihkenurka nimetatakse faasideviatsiooniks. Faasi muutmine kutsub esile kandevlaine sageduse muutumise täpselt samamoodi nagu sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp. Väärtused on sõltuvuses faasideviatsioonist. 1.4 KVADRATUUR-AMPLITUUD MODULATSIOON e. QAM
teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta
tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? 5. Mida nimetatakse vahelduvvoolu sageduseks, mis tähega tähistatakse ja mis ühikutes mõõdetakse? Milline on Eestis standardiseeritud voolu sageduseks? Millest oleneb sagedus? 6. Nimetada eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalasid. 46.Faasinurk ja faasinihe 1. Mida nimetatakse algfaasinurgaks ehk algfaasiks? 2. Mida nimetatakse faasinihkeks ehk faasinihkenurgaks? 3. Kuidas tähistatakse faasinihkenurka pinge ja voolu vahel? 4. Millal õeldakse, et siinuskõverad on faasis ja millal nad vastasfaasis? 5. Milline on seos sinosoidi ja vektori vahel? 6. Mida nimetatakse vektordiagrammiks? 47.Voolu ja pinge keskväärtus ja efektiivväärtus 1. Milline on siinussuuruste keskmine väärtus perioodi kohta? 2. Kuidas saadakse keskväärtus? 3. Milline seos kehtib siinusvoolu kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 4. Milline seos kehtib siinuspinge kesk- ja maksimaalväärtuse vahel? 5
teineteise suhtes ajaliselt nihutatud, siis räägitakse faasinihkest ja faasinihkenurgast. 74 Joonisel on kaks elektromotoorjõu sinusoidi algfaasi- ga 1 = 60° ja 2 = 30°. Nende hetkväärtused on e1 = Em sin (t + 1 ) ja e2 = Em sin (t + 2 ). Faasinihe = 1 2 = 60° 30° = 30°. Faasilt eesolev on see siinus, mille periood algab varem ja faasilt mahajääv on see, mille periood algab hiljem. Siin siis on e1 faasilt ees e2st või teisiti öeldes e2 jääb e1st faasilt maha. Faasinihkenurka pinge ja voolu vahel tähistatakse (kreeka väiketäht fii). See võib olla mõõdetud nii amplituudi- kui nullväärtuste vahel. Üldisemalt = 1 2 faasinihkenurk 1 esimese, pinge siinuskõvera algfaas 2 teise, voolu siinuskõvera algfaas Kui sama sagedusega siinuskõverad on võrdse algfaasiga, siis öeldakse, et nad on faasis. Kui algfaaside vahe on ±, siis öeldakse, et nad on vastufaasis. 6.5 Vektordiagramm Siinussuurus on määratud, kui on teada ta
annaabi.ee 
