Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand Gaasi rõhk sõltub gaasimolekulide kontsentratsioonist (arvust ruumalaühikus) ja ühe molekuli keskmisest kineetilisest energiast 11. ÜLEKANDENÄHTUSED GAASIDES Aine agregaatolekud Kui süsteem ei ole tasakaalus ja ta isoleeritakse, siis algab tasakaalustumise protsess, mille käigus süsteemi entroopia kasvab. (TAHKE, VEDEL, GAASILINE) Aine üleminekut ühest agregaatolekust teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Vaatleme kolme tasakaalu poole liikumise protsessi: Süsteemi ühest osast kandub teise: Mass -- Difusioon Siseenergia -- Soojusülekanne Liikumishulk – Sisehõõre Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: vedelik - gaas (aurustumine - kondenseerumine) tahke - gaas (sublimeerimine - desublimeerimine) tahke - vedelik (sulamine - hangumine) Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja
sama kaugel kui tahke oleku korral. Molekulidevaheliste jõudude tõttu ei saa vedeliku molekulid vedeliku pinnalt eralduda, mismtõttu vdelik säilitav ruumala, kuid mitte kuju. ● gaasilise olekus- aine molekulid või aatomid liiguvad täiesti vabalt ja täiesti korratult ning täidavad kui tahes suure ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju ega kindlat ruumala. ● Aine üleminekut ühest olekust teise nimetatakse faasimuutuseks. ● vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine) ● tahke-gaas(sublimeerimine- desublimeerimine) ● tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 29. Elektriväli. Elektrivälja omadused ● elektriväli- vektorväli(nt. õhurõhk ja temperatuur on skalaarsed) ● elektrivälja tugevust on võimalik määrata positiivse proovilaenguga q 0 ● elektriväljatugevuse suund on määratud positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. s.t elektrivälja jõujooned eemalduvad positiivsest laengust.
temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III) Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 72. Millised aine faasimuutused on võimalikud. Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1- vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2- tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3- tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4-tahke-tahke (rekristalliseerumine). 73. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek
temperatuur tõuseb) ja mehaaniline töö negatiivne (joonis, III) Neljanda rühma moodustavad protsessid, mis asetsevad isobaari (n=0) ja isohoori (n= miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 73. Millised aine faasimuutused on võimalikud Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1. vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2. tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3. tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4. tahke-tahke (rekristalliseerumine). 74. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek
annaabi.ee 
