Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - piki- ja ristilained. · Pikilainete puhul toimub kivimosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga. · Ristilainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale Ristilained ei levi vedelas keskkonnas. Pikilained on kiiremad kui ristilained. Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest . Ruumilaine tekkib laine osalise peegeldumise tõttu ionosfääri kihtidelt ja levib märgatavalt kaugemale. Difraktsioon Difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Mida suurem on lainepikkus, seda suurem ka paindumine.
Vee aurustamiseks maapinnalt ning taimkattelt , lume sulamisele, bioloogilistele ja keemilistele protsessidele. 5 2. milline on energia juurdevoolu ja äravoolu suhe pikaajalise keskmisena maapinnal? Võrdne nulliga. 3. millised on soojusbilansi tähtsamad komponendid? Soojushulk, mis on seoses vee faasiliste muundustega Turbulentne niiskusvoog Aurustamise erisoojus Turbulentne soojusvoog Soojusvoog pinnase või veekogu ülemiste ja alumiste kihtide vahel 4. milliseid kiirgusbilansi komponente loetakse positiivseteks ja milliseid negatiivseteks? Maapinnale suunatud energia hulka loetakse positiivseteks maapinnalt väljuvat hulka negatiivseks. 6
b. Lihtsad orgaanilised ühendid (süsivesinikud (alkaanid, alkeenid), orgaanilised happed (nt. rasvhapped), süsivesikud ja lämmastikalused) c. Polümeerid, polüsahhariidid, polünukleotiidid, polüpeptiidid ** Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 2-faasilised süsteemid (kate+sisu) - Oparin: koatservaat (valmiskujul ühendid) - Fox: mikrokerad (kasutas eksperimentaalsetes uuringutes saadud ühendeid) - Woese: ürgtilgad (vesifaasis) 2-faasiliste süsteemide puhul 3 küsimust: 1) Energia: a. Ultraviolettkiirgus b. Radioaktiivne kiirgus c. Soojusenergia (leebem soojusenergia) d. Elektrienergia (äike) 2) Koht: a. Vesikeskkond b. Tahked pinnad: i. Veekogude kuivamise põhjasetted ii. Õhku paiskunud tolmuosakesed 3) Katalüsaator: Reeglina anorgaanilised (savi ja lubjasoolad) Elule sarnased tunnused 2-faasilistel süsteemidel:
Elektrivarustuse arvutustes: ja , st aktiiv- (Wa) ja reaktiivenergia (Wr) aja t jooksul. 7. Kivitusvool ja selle kestvus - kasutatakse elektrivarustuse elementide valikul. Nit lhisrootoriga asnkroonmootoril letab kivitusvool nimivoolu 4..7 korda ja kestab sekundi murdosadest mne sekundini. Kivitusvoolu loetakse ebaoluliseks kui ta kestvus on vike (mned millisekundid). 8. Elektritarbijate smmeetria tase (probleem suurte 1-faasiliste elektritarbijatega). 9. Lineaarsus (elektriahela takistuse psivus he perioodi ulatuses). Mittelineaarsus rikub voolu ja pinge siinuselisust. 10. Treiimid: - pidevreiim; - lhiajaline; - korduv-lhiajaline jne. Kik need reiimid on praktikas mitteregulaarsed. Neid iseloomustatakse keskmiste nitajatega aja t jooksul: - llitustegur; - koormatuse tegur; - kasutustegur
madalsageduslik lainetus on piisavalt võimas et läbida Maad. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese temperatuuri ja rõhu muutustest. P- lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. Enamikel juhtudel toimub kivimi tiheduse suurenemisega ka seismiliste lainete levikukiiruse suurenemine (va soola puhul). Siit järeldub, et Maa sügavuse suurenedes reeglina seismiliste lainete levikukiirused Vp ja Vs suurenevad
võrreldes kõige positiivsem. Nii näiteks ajavahemikul t1 kuni t2 kõige positiivsem faas A ja see tõttu juhib sellel ajavahemikul selle faasiga ühendatud VD1. Ajahetkel t2 saab kõige positiivsemaks faas B ja nüüd hakkab juhtima VD2 ajavahemikul t3-t4 VD3 jne. Seega moodustub tarbija vool 3 dioodi voolude summast. Id=1/3 IL If dioodile mõjuv vastupinge alaldustegur on 1,17 ja pulsatsiooni sagedus on 150Hz Toodust selgub 3 faasiliste alaldite veel üks eelis see on suurem pulsatsiooni sagedus sest mida suurem on pulsatsiooni sagedus seda lihtsam on pulseerivat pinget siluda. Ur=ruutjuur3*U2max Joonis 5.2.3 3faasilise sild lülituse korral on kasutusel 6 dioodi ja alaldatavaks pingeks liinipinge. Tarbijaga jääb järjestiku 2 dioodi ja vool läbi tarbija tekib nende faaside vahel mille pinge on antud hetkel kõige positiivsem ja kõige negatiivsem. Näiteks ajahetkel t1 on
elektripaigaldistes tingimusel, et elektripaigaldised on eelnevalt tehnilisekontrolli käigus tunnistatud nõuetekohaseks ja on tagatud pidev hooldus ja korrashoid: 1. põhivõrguettevõtja ajalaamade, jaotlate, elektriülekande ja jaotusliinide elektripaigaldistetes üks kord 15a jooksul. 2. Jaotusvõrguettevõtja alajaamade ja jaotlate elektripaigaldises ning elektriülekande ning jaotusliinide elektripaigaldistes, mille mahtuvuslike maaühendus voolude suurused ja ühe faasiliste maaühenduste kestvuse piirajad on kehtestatud ettevõtte standardiga ning need vastavad kehtestatud nõuetele 1kord 10a jooksul. Elektriohutusseadus jagab elektripaigaldised 3liiki: 1.esimese liigi moodustavad nn kõrgendatud ohutasemega paigaldised nagu nt: plahvastusohutsoonis või seda sisaldavad elektripaigaldised(nt tanklad) suur õnnetusohuga ettevõtte ohtlik objekt nt haiglad ja meditsiiniruumid, kus raviruumides võidakse kasutada
annaabi.ee 
