Isolatsioonitakistuse mõõtmisel ühendatakse mõõdetav takistus klemmide (M) vahele. Pöörates vänta kiirusega 2 p/s määratakse takistuse suurus. Enne isolatsioonitakistuse mõõtmist on tarvis mõõdetavatelt objektidelt pinge välja lülitada. Valgustusseadmete juhtmestiku isolatsioonitakistuse mõõtmisel on lülitid sisselülitatud asendis ja pirnid pesadest välja võetud. Elektrijuhtmestiku, mootorite ja teiste seadmete isolatsioonitakistust mõõdetakse kõigi faasijuhtmete (toitejuhtmete) vahel ja ka faasijuhtmete ja maa (maandatud seadme osa, nulljuhtme) vahel. Laboris on mõõdetavateks objektideks viiesooneline kaabel, elektrimootor ja valgusti. 3 Kaabli mõõtmisel kantakse protokolli faasijuhtmete (kaetud tumedama isolatsiooniga, A, B, C) vahelised ning faasijuhtmete ja neutraaljuhtme (kaetud sinise isolatsiooniga, 0) vahelised takistused ja samuti ka maanduse suhtes (M).
läbimõõduga juhtmeid. Elektriliinide juhtmed omakorda on veel suurema läbimõõduga. Juhtmete läbimõõt valitakse neid läbiva voolu järgi. Peale läbimõõdu võivad juhtmed ja kaablid erineda ka isolatsiooni või kaitsekatte värvuse poolest. Arvutites, muusika-keskustes ja muudes sellistes seadmetes tähistab must värv miinust ja punane plussi. Koduses ja tööstuslikus elektrivõrgus on sinise isolatsiooniga neutraaljuhe, kollarohelise triibuga on maandusjuhe, faasijuhtmete isolatsioon on must või pruun. Juhistike liigkoormus kaitseseadmed Liigkoormusvool tekib, kui elektriseadmed ja juhistikud koormatakse üle nimivoolust suuremate vooludega. Näiteks, kui elektrivõrku ühendatakse ettenähtust suurem võimsus. Tulemuseks võib olla juhistiku ülekuumenemine ja isolatsiooni süttimine. Isolatsioonivõime kaotanud juhistikult kandub vool üle hoone metalltarinditele, põhjustades elektrilööke elusolenditele.
Valik toimub projek- teeritava liini tingimuste võrdlemise teel masti karakteristikutega: • nimipinge • masti materjal: − 330 kV liinid − eelistatavalt teras − 110 kV liinid − raudbetoon- või teras (viimased eriti ristumismastides) − kesk- ja madalpingeliinid − immutatud männipuit • ehituslikud nõuded − projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon • konstruktiivne kujundus: mastide tüübid ja kasutus • faasijuhtmete ja piksekaitsetrossi kinnitamine Mastid tuleb arvutada liini normaal- ja avariitalitluse koormustel. Avariitalitlus − ühe või mitme juhtme või/ja trossi katkemine külgnevas vi- sangus. Mastide ja vundamentide projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon: − isolaatorite, juhtmete ja piksekaitsetrosside kinnituspunktides toimivad koormused koos nende osavaruteguritega (koormuste põik- (T), püst- (V) ja pikikomponentide (L) paigutuse kujul);
· Kandemast juhtmete ülalhoidmiseks, 80-90% mastidest · Ankrumast tugevdatud, juhtmed kinnitatud isolaatorpingutuskettide abil · Nurgamast tugevdatud, kasutatakse liini suunamuutusel · Lõpumast liini alguses ja lõpus, ühepoolne tõmbejõud · Üleviigumast kohtades, kus liin ületab rajatisi, veekogusid jms takistusi · Harumast liini hargnemiskohas · Transpositsioonimast pika liini puhul faasijuhtmete omavahelise paigutuse muutmiseks · Raudbetoonist kandemast 6-10 kV · Raudbetoonist kandemast 35 kV · Kaheahelaline metallist ankrumast 110 kV · Kaherealine metallist kandemast 220 kV 36. Millest on valmistatud elektriliini juhtmed ja millised on nad konstruktsioonilt? Millistele tingimustele peavad juhtmed vastama? · Materjal: · Vask hea materjal, aga kallis · Alumiinium vasest kehvem, odavam
HL1 HL2 HL3 HL4 HL5 HL6 v ~ 0-250 mA 3. Töö käik. Koostada vooluring kolmnurklülituses, nagu näidatud skeemil, igas faasis kaks rööpühenduses lampi. Mõõta voolutugevused igas faasis ja liinjuhtmetes. Mõõta pinged (U12, U13, U23) faasijuhtmete vahel. Mõõtmisi korrata erinevate faasikoormuste korral (kahest faasist lülitada üks lamp välja). Mõõtmis- ja arvutustulemused kanda tabelisse 4. Tabel. Jrk. nr U12 U13 U23 I1 I2 I3 I1L I2L I3L P1 P2 P3 1. 2. 3. 1. Kõik lambid on sisse lülitatud. 2. Lamp HL1 on välja lülitatud. 3. Lambid HL1 ja HL6 on välja lülitatud. Kolmnurklülituses UL = UF