sumbuvvõngete võrrandi: Takistavas keskkonnas on võnkuva keha liikumisvõrrandiks 1. lineaarne 2. homogeenne 3. II järku diferentsiaalvõrrand. Matemaatikute jaoks on see lineaarne homogeenne II järku diferentsiaalvõrrand, mille lahendi saab avaldada sama astme polünoomi, nn. karakteristliku võrrandi juurte kaudu. · Elektrivõnkumiste difvõrrandi koostamine. Loeng 15. · Sundvõngete difvõrrandi lahendamine faasidiagrammina. Sundvõnked. Oletame, et süsteem hakkab võnkuma sundiva jõu sagedusega ning selle võnkumise amplituudi ja algfaasi määravad sundiva jõu amplituud ning võnkuva süsteemi parameetrid: omasagedus ja sumbuvustegur Süsteemi parameetriteks on omasagedus ja sumbuvustegur; need leitakse vabavõngete võrrandist sundiva jõu puudumisel. Püüame leida konstandid ja . Teeme seda vanaviisi: võtame tuletised saame Grupeerime vasaku poole liikmeti:
Märgi valikul tuleb alati vaadata, kas pinge muutus suurendab või vähendab kondensaatori energiat. Meie juhul energia vähenes, järelikult pidi pingelangu märk olema negatiivne. Pärast seda, kui kondensaator oli tühjenenud ja algas uus laadimine, pingelangu märk muutus. Et aga samast momendist alates voolutugevus mitte enam ei kasva, vaid kahaneb, muutub ka elektromotoorjõu märk ning märgid tasakaaluvõrrandis jäävad samaks. Loeng 15 Sundvõngete difvõrrandi lahendamine faasidiagrammina Liikumisvõrrand harmooniliselt muutuva jõu korral. Olgu meil võnkumisvõimeline süsteem, mille liikumist kirjeldab diferentsiaalvõrrand Nagu eelmises loengus leidsime, on selle võrrandi lahendiks eksponentsiaalselt kahaneva amplituudiga võnkumised kus ( on sagedus, millega võnguks süsteem takistava jõu puudumisel. Et tegu on süsteemi olulise parameetriga, nimetame teda edaspidi süsteemi omasageduseks.)
Märgi valikul tuleb alati vaadata, kas pinge muutus suurendab või vähendab kondensaatori energiat. Meie juhul energia vähenes, järelikult pidi pingelangu märk olema negatiivne. Pärast seda, kui kondensaator oli tühjenenud ja algas uus laadimine, pingelangu märk muutus. Et aga samast momendist alates voolutugevus mitte enam ei kasva, vaid kahaneb, muutub ka elektromotoorjõu märk ning märgid tasakaaluvõrrandis jäävad samaks. Loeng 15 Sundvõngete difvõrrandi lahendamine faasidiagrammina Liikumisvõrrand harmooniliselt muutuva jõu korral. Olgu meil võnkumisvõimeline süsteem, mille liikumist kirjeldab diferentsiaalvõrrand Nagu eelmises loengus leidsime, on selle võrrandi lahendiks eksponentsiaalselt kahaneva amplituudiga võnkumised kus ( on sagedus, millega võnguks süsteem takistava jõu puudumisel. Et tegu on süsteemi olulise parameetriga, nimetame teda edaspidi süsteemi omasageduseks.)
komponentides A ja B normaaltemperatuuril. Seega iseloomustab joon CF komponendi B lahustuvust komponendis A ja joon DG komponendi A lahustuvust komponendis B sõltuvalt temperatuurist. Seetõttu nim. jooni CF ja DG lahustuvus- ehk solvusjoonteks. c)Mittelahustuvus Faasidiagramm sulamite korral, mille komponendid teineteises ei lahustu Komponentide esinemisel, mille lahustuvus on teineteises on väike, võib lahustuvuse jätta arvestamata ja vaadelda süsteemi komopnentide mittelahustuvuse faasidiagrammina (joonis 1.43, lk 41). Teoreetiliselt pole võimalik faasidiagrammi selline kuju, kuid tal on praktiline tähtsus väga puhaste metallide korral. d)Keemilise ühendi korral Faasidiagramm keemilise ühendi moodustavate komponentide korral Metallid võivad moodustada rida keemilisi ühendeid: elektrokeemilis ja elektronühendeid ning sisendusfaase. Keemiliste ühendite tekkimisel võib jagada faasidiagrammi osadeks, mille
annaabi.ee 
