14. Keemilise tasakaalu üldvõrrand. Tuleta reaktsiooni üldvõrrand 15. Rõhu ja temperatuuri mõju reaktsiooni tasakaalule. Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus temperatuurist Ainult valem. 17. Gibbsi faaside reegel 18.Ühekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammi abil.. Vee olekudiagramm. 19. Clausiuse - Clapeyroni võrrand. Valem 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus
seotud duralumiiniumi omaduste muutumisega. Karastatud ühefaasiline tardlahuse struktuuriga sulam on suhteliselt väikese tugevuse (nii tugevus- kui ka voolavuspiir) ja kõvadusega ning suure plastsusega. Vananemisel tugevus ja kõvadus tõusevad, plastsus aga väheneb. Enamakomponentsete alumiiniumisulamite vanandamisel tekivad keerukad faasid ja ühendid, mille kirjeldamine nõuab kahekomponentsetest tunduvalt keerukamate faasidiagrammide tundmist. Duralumiiniumil on konstruktsioonimaterjalina olulisemad tugevusomadused, plastse deformeerimise (survetöötlemise) seisukohalt aga plastsusnäitajad. Kuna duralumiiniumi kõvadus ja tugevus muutuvad ühes suunas, plastsus aga vastupidises suunas, saame tugevuse ja plastsuse muutuse üle otsustada tema kõvaduse muutuse järgi. Käesolevas töös mõõdame duralumiiniumi kõvadust ja selle kaudu otsustame teiste mehaaniliste omaduste (tugevus, plastsus) üle. Joonistel 7.3 ja 7
Eutektoid - tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Tardlahusteks nim. faase, kus üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse. Asendustardlahuse korral asendavad lahustuva komponendi aatomid osa lahustajakomponendi aatomeid. Sisendustardlahuse korral paigutuvad lahustuva komponendi aatomid lahustajakomponendi kristallivõre tühikutesse. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid ja sulamite strukturid Piiramatu lahustuvus Piiratud lahustuvus ja eutektikumi tekkimine Piiratud lahustuvus ja peritektikumi tekkimine Mittelahustuvus Vedelas olekus lahustub enamik metalle üksteises piiramatult, moodustades ühtlase vedellahuse. Vedelfaasist tekkivad tardfaasid erinevad koostiselt vedelast lähtefaasist. Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid)
µ ln = - ; tan = - ( ) =V , P1 R T1 T2 R p T 20. Kahekomponendiliste süsteemide kirjeldamine µ faasidiagrammide abil. Tooge lihtsaimaid näiteid. ( solid ) p = -S solid < Kahekomp süsteemid: u=k-f+2;u=2-f-2-4-f T µliquid ( ) p = -S liquid < T µgas ( ) p = -S gas Madalaime keemilise T potentsiaaliga faas on stabiilseim. Vabadusastmete arv - v vähim sôltumatute muutujate arv , et määrata süsteemi olek. Komponentide arv - k vähim sôltumatute koostisosade arv, et kirjeldada faasi koostist
eutektos - kergsulav), kui ta tekib vedelast lahusest selle kristalliseerumise tulemusena, või eutektoidiks (sõnast eutektikum + kreekakeelsest lisandist eidos (välimus, kuju) - eutektikumikujuline), kui ta tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. Praktiliselt aga ei esine üldse metalle, mis tardolekus teineteises absoluutselt ei lahustu. Seda juhtu võib vaadelda, kui lahustuvus on väga väike. Kahekomponentsete faasidiagrammide põhitüübid- JOONIS Sulamite kristallisatsioon Sulamite üleminek vedelfaasist tahkesse toimub nagu puhastel metallidelgi teatud allajahutusastme korral, kui tardfaasi vaba energia on väiksem vedelfaasi vabast energiast. Kristalliseerumine tähendab kristallisatsioonikeskmete tekkimist ja nende järgnevat kasvu. 3.Rauasüsinikusulamid (Fe-C sulamid) Faasid ja mehaanilised segud Fe-C sulamites. Raud moodustab süsinikuga mitmeid metalseid faase, näiteks piiratud tardlahuseid ja
vesi. Sublimeerumine Sublimeerumine on aine üleminek tahkest olekust gaasilisse vedelat olekut läbimata. Kergesti sublimeeruvate ainete kohal saab mõõta aururõhku samuti kui vedelike kohal. Sublimeerumiseks kuluvat energiat nimetatakse sublimatsioonisoojuseks. Ka tahke aine kohal on fikseeritav aururõhk (pesu kuivab ka talvel õues). Faasidiagrammid Faasidiagramm on joonis, mis kujutab aine olekuid sõltuvana rõhust ja temperatuurist suletud süsteemides. NB! Sageli on faasidiagrammide teljed mittelineaarsed. Iga punkt diagrammil esitab võimalikku temperatuuri ja rõhu kombinatsiooni antud süsteemi jaoks. Diagramm on jagatud 3-ks piirkonnaks, mis vastavad aine tahkele, vedelale ja gaasilisele olekule. · Jooned, mis jagavad diagrammi piirkondadeks, vastavad sellistele temperatuuri ja rõhu kombinatsioonidele, mille korral kaks faasi on omavahel tasakaalus st aine üleminekukiirused ühest faasist teise ja vastupidi (n. tahkest vedelasse ja vedelast tahkesse) on võrdsed
annaabi.ee 
