aastal 356 eKr, mil Makedoonia sai kuningaks PHILIPPOS II (382-336 eKr). Philippos muutis Makedoonia võimsaks riigiks ja laiendas selle piire. Enne Philippos II trooniletulekut koosnes Makedoonia armee peamiselt ratsaväelastest. Philippos pani aluse tugevale, hästi relvastatud jalaväele. Niihästi ratsaväelased kui jalaväelased olid relvastatud pikkade piikidega (6 meetrit), mis olid palju tõhusamad kui kreeklaste lühikesed odad. Philippos rivistas sõdurid uut moodi faalanksisse, mis oli kreeklastega võrreldes märksa parema manööverdusvõimega. Aastal 338 eKr purustas ta Chaironeia all kreeklased ja kavatses seejärel viia kombineeritud sõjajõud Pärsia vastu, kuid nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale Philippose mõrvamine vandenõulaste käe läbi, aastal 336 eKr (ühe versiooni kohaselt organiseeris mõrva tema lahutatud naine Olympias, Aleksandri ema).
seega toimus seal 500 eKr suur ülestõus kuid nad said hävitavalt lüüa. Pärast ülestõusu hävitati Kreeka polised ja Väike-Aasia allutati lõplikult Pärsia võimu alla. Pärslased tahtsid ka vallutada ülejäänud kreeekat ja seega saatis Pärsia kuningas Dareios I 490 a eKr suure sõjaväe Ateena vastu. Pärslastele astus vastu 10 000 Ateena sõdurit. Lahing toimus Maratoni tasandikul mis asus 40 km Ateenast eemal. Ateenlased rivistusid faalanksisse. Kõige tugevamad pandi faalanksi tiibadesse ja nõrgeimad jäeti keskele kuna tiibadel läks rohkem jõudu vaja. Kreeklased jooksid kiirel sammul Pärslaste vastu et mitte kaua pärslaste noolerahe all piinelda. Võitluses olid pärslased edukamad keskosas. Külgedel olevad tugevamad mehed said oma vastastest kiirelt jagu ja tõmbusid Pärsia sõjaväe keskosa ümber kokku ja surusid Pärslased tagasi. Müüt räägib et pärast lahingut jooksis käskjalg joostes kodulinna Ateenasse
nõukogu. Rahvakoosolekud tegelesid viimase otsuste heakskiitmisega. Koosolekul valiti igal aastal riigiametnikud, kelle kohustus oli juhtida polise sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Ka nemad valiti rikaste kodanike seast. Sellist riigikorraldust kutsuti aristokraatlikuks. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Peaaegu alati oli põhijõuks raskerelvastuses jalavägi, mis paigutati pikadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taga faalanksisse. Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel- ja kaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Ühiskonna struktuur Enamik kodanikke olid talupojad, kellest jõuakamad tulid oma majapidamisega ise toime. Oli ka hulk vaeseid põlluharijaid, kes võtsid laene, mida ei suutnud tasuda, ning pidi ära andma oma maa ja saama rentnikuks. Mitmetes polistes kaasnes selle staatusega ka kodanikuõiguste äravõtmine. Edenesid käsitöö ja kaubandus ning kasvas linnaelanikkond, kus olid ülekaalus käsitöölised
78-77 aasta vahetusel Ateenlased taastasid oma mereliidu, ometigi küllalt arvestatav poliitiline jõud. Teeba ja ateena olid põlisvaenlased, umbusaldasid üksteist kuid liitusid nüüd jälle sparta vastu. Selles liidus saavutasid teebalased aastal 371 Leuktra lahingus, kesk-kreekas,Teeba lähedal, Epa juhtimisel lõid need teebalased sparta väe puruks. Silmapaistev lahing, taktikaliselt oluline, ebastandartne, mõjutas kreeka sõjakuntsi. Spartalased rivistusi faalanksisse, kuna kilp on vasakus ja paremal oda, tugevad pandi paremale tiivale, teebalased kasutasid seda ära ja kavaldasid üle.vastu kõigi ootusi pani oma tugevad jõud vasakusse tiiba ja nihutas selle parema tiiva ette, saavutas ülekaalu ja murdis pühaväesalga ja muudega läbi enne kui teised jõudsid sõjaväega võitlusse, murdis läbi.Tulemus oli see et spartalased kandsid tugevaid kaotusi, teised liitlastel polnud midagi teha, taganesid ilma suurema võitluseta
sellest kihist pärit poeedi Hesiodose vahendusel. Loomulikult oli talupoegade peamine tähelepanu suunatud põllutööle, kuid neil tuli paratamatult etendada oma osa ka kogukonna kaitsel. 7. sajandil kujunes järkjärgult kreeka linnriikide tüüpiline võitlusviis hopliidifaalanks. Raskelt relvastatud jalamehed hopliidid rivistusid üksteise taha asetuvaist pikkadest tihedatest viirgudest moodustuvasse lahingukorda ehk faalanksisse. Hopliitidena võitlesid kõik kogukonnaliikmed kel oli piisavalt vara raske relvastuse hankimiseks, seega rikastele ja suursugustele lisaks ka keskmise jõukusega mehed. See omakorda tagas keskmise jõukusega talupoegadele poliitilise kaalu ega lubanud suursugustel neid täiel määral oma tahtele allutada. Seetõttu kujunes kreeka linnriik ehk polis (see sõna tähistas algselt linna, kuid laienes varakult ka riiklikule kogukonnale) suhteliselt tasakaalustatud poliitilise süsteemina.
annaabi.ee 
