rakujagunemisega paljundatakse ka faagi genoomi, ilma et peremeesrakk hävineks. Sellist tsüklit nimetatakse lüsogeenseks tsükliks. Teisel juhul hakkavad faagid bakteris kiirelt paljunema, kasutades ära peremeesraku ressursse, kuni lõpuks bakteri rakumembraan lüüsitakse ning faagipartiklid pääsevad ekstratsellulaarsesse ruumi (Matsuzaki et al., 2005). Et ka lüsogeensed faagid põhjustaksid bakteriraku lüüsumist, on neid geneetiliselt muudetud. Neisse faagidesse on viidud geenid, mis kodeerivad erinevaid antibakteriaalseid ühendeid ning need aktiveeritakse pärast peremeesrakku sisenemist. Toodetud produktide mõjul bakter lüüsub. Tänu sellisele modifitseerimisele saab kasutada edukalt ka lüsogeenseid faage bakterhaiguste ravimisel (Nobrega et al., 2015). Lisaks on faage kujundatud ka nii, et nad tõhustaksid antibiootikumide antibakteriaalset toimet. Selleks on faagides üleekspresseeritud geenid, mis kodeerivad metsiktüüpi ja
Ekstratsellubaarselt ehk väljaspool rakku asuvad viirused on soikeseisundis. Kõik algab sellest, kui ta puutub kokku elusa vastuvõtliku rakuga, millega vallandub senini inaktiivsena püsinud viiruse bioloogiline aktiivsus ja algab rakusisene staadium. Trans. osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Faagi sattumisel bakterirakku põhjustab ta selle lüüsumise. Samal ajal toimub uute faagide süntees, enamus faage komplekteeritakse bakteriofaagi DNA-ga. Kui teatud faagidesse satub peremeesorganismi osakesi, tekivad nn efektsed faagid. 11. Mikroorganismide toitumine ja toitumise mehhanismid. Mikroobide kiire ainevahetus on tagatud: 1) paljude erinevate energiaallikatega; 2) paljude ensüümide olemasoluga erinevates ainevahetusprotsessides. Liigitus: 1) energiaallikate alusel – organohoofideks, litotroofideks, fototroofideks, paratroofideks. Organotroofid – organismid, mis saavad energiat väliskeskkonna orgaanilisteühendite
Ekstratsellubaarselt ehk väljaspool rakku asuvad viirused on soikeseisundis. Kõik algab sellest, kui ta puutub kokku elusa vastuvõtliku rakuga, millega vallandub senini inaktiivsena püsinud viiruse bioloogiline aktiivsus ja algab rakusisene staadium. Trans. osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Faagi sattumisel bakterirakku põhjustab ta selle lüüsumise. Samal ajal toimub uute faagide süntees, enamus faage komplekteeritakse bakteriofaagi DNA-ga. Kui teatud faagidesse satub peremeesorganismi osakesi, tekivad nn efektsed faagid. Selline efektne faag võib retsipient rakus kombineeruda vastavas regioonis. Enamikul juhtudel see faag siiski lõhustatakse. 12. Mikroorganismide toitumine mullas ja toitumise mehhanismid Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused:
Ekstratsellubaarselt ehk väljaspool rakku asuvad viirused on soikeseisundis. Kõik algab sellest, kui ta puutub kokku elusa vastuvõtliku rakuga, millega vallandub senini inaktiivsena püsinud viiruse bioloogiline aktiivsus ja algab rakusisene staadium. Trans. osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Faagi sattumisel bakterirakku põhjustab ta selle lüüsumise. Samal ajal toimub uute faagide süntees, enamus faage komplekteeritakse bakteriofaagi DNA-ga. Kui teatud faagidesse satub peremeesorganismi osakesi, tekivad nn efektsed faagid. Selline efektne faag võib retsipient rakus kombineeruda vastavas regioonis. Enamikul juhtudel see faag siiski lõhustatakse. 12. Mikroorganismide toitumine mullas ja toitumise mehhanismid Siin mõeldakse teineteisega seotud ainevahetusprotsessi. Koos kasvavaid nimetatakse intermediaanne ainevahetus. Lisaks sekundaarne pole tarvilik ( antibiootikumide toimega ). Mikroobide ainevahetuse iseärasused:
transformatsioon, transduktsioon ja konjugatsioon 52 TRANSFORMATSIOON,TRANSDUKTSIOON Transduktsioon Transduktsioon on gneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi osalusel. Transduktsioonis osalevad peamiselt mõõdukad faagid. Doonorrakust kantakse retsipientrakku bakteriaalse DNA segment. Kui faag satub bakterisse, siis ta põhjustab bakterite lüüsi, samaaegselt toimug ka uute faagide süntees ja kokkupakkimine. Teatud faagidesse võib sattuda bakteri genoomi osakesi, mistõttu võivad tekkida nn. ,,defektsed" faagid. Selline ,,defektne" faag võib tungida nüüd retsipientrakku ning kombineruda seal bakteriraku genoomi homoloogilises regioonis. Enamasti ta aga degradeeritakse. Harva võib see ülekantud osake jääda tsirkuleerima ka tsütoplasmasse molekulina (tegemist on siis nn. abortiivse transtuktsiooniga). Eristatakse kolme tüüpi transduktsiooni: üldist, spetsiifilist ja abortiivset. Üldine e
annaabi.ee 
