Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: *virulentsed faagid - põhjustavad bakteriraku lüüsumist (ehk raku seina lõhustumist) *mõõdukad (ehk tempereeritud) faagid on bakteri genoomis soikeseisundis ja aktiviseeruvad hiljem (muutuvad viruletseteks). Transduktsioon - on geneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi(-de) osalusel. Transduktsioon toimub enamasti mõõdukate (ehk tempereeritud) faagidega. Faagide paljunemisel bakterirakus liidavad nad oma DNA koostisesse osa bakteriaalsest DNA-st (muutuvad defektseteks) ja edastavad selle retsipientbakteri genoomi. Transduktsioon jaotatakse: *mittespetsiifiline transduktsioon; *spetsiifiline transduktsioon. Mittespetsiifiline transduktsioon -- faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faafide tekkesagedus on 10-3. Spetsiifiline transduktsioon -- toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi
Sissejuhatus Populaarseimad ravimid tänapäeval bakterhaiguste ravimiseks on antibiootikumid. Kuna neid kasutatakse nii laialdaselt, on üha suuremaks probleemiks kujunenud patogeensetel bakteritel tekkinud antibiootikumide resistentsus. Seetõttu on hakatud otsima asendusi antibiootikumiravile ning üheks asenduseks on pakutud välja ka faagiteraapia. See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avastas Briti bakterioloog Ernest Hankin Indias Gangese ja Jumna jõgedest
isolaadid – geneetiliselt >98% sarnased 10. Mikroobi tüüp ehk variant (serotüpiseerimine, fagotüpiseerimine) SEROLOOGILINE MEETOD ehk serotüpiseerimine – samastab mikroobe nende antigeense ehituse alusel, kasutades diagnostilisi seerumeid, mis sisaldavad antikehi FAGOTÜPISEERIMINE – määratakse mikroobi fagotüüp, st mikroobi lõhustamine spetsiifiliste mikroobiviirustega ehk faagidega 11. Eosed ehk spoorid, germinatsioon ehk idanemine Eoste ehk endospooride moodustumine on vahend ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks. Kui eos satub sobivatesse tingimustesse, siis võib see hakata uuesti arenema – nimetatakse germinatsiooniks. 12. Sümport, antiport, uniport SÜMPORT – kui prooton ja molekul liiguvad läbi transporteri kanali samas suunas ANTIPORT – transpordib ühe aine sisse ja teise välja; nt prootoneid sisse ja Na välja
Tekib nn tsütoplasmaatiline sild. Retsipientrakku tähistatakse F- ja neil F-plasmiid puudub. K. tulemusena tekivad Hfr rakud (high frequency of recombination). 23. Mõõdukas ehk tempereeritud faag ja transduktsioon Transduktsioon - on geneetilise informatsiooni (DNA) ülekanne doonorbakterilt retsipientbakterile bakteriofaagi(-de) osalusel. Transduktsioon toimub enamasti mõõdukate (ehk tempereeritud) faagidega. Faagide paljunemisel bakterirakus liidavad nad oma DNA koostisesse osa bakteriaalsest DNA-st (muutuvad defektseteks) ja edastavad selle retsipientbakteri genoomi. Transduktsioon jaotatakse: Mittespetsiifiline transduktsioon - faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faagide tekkesagedus on 10-3 Spetsiifiline transduktsioon - toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud
tulemusena vabaneb keskkonda eDNA (ekstratsellulaarne DNA), mikrokoloonia teke ja rakkude levimine biofilmist Bakteritepopulatsioonis üksikute bakterite lüüsi tähtsuse üle on pead murtud palju. Tavaliselt on peetud seda oluliseks faagipartiklite vabastamiseks ning faagide levimiseks. Tavaliselt ei peeta bakterite lüüsi kasulikuks bakteritele endile, sest paljudel juhtudel on bakterite lüüs seotud nn isekate DNA-dega või faagidega, DNA-elementidega, mis pole bakteri enda päritolu, või kemikaalidega nagu antibiootikumid ja teised biotsiidsed ained. Tekib küsimus, miks bakter peaks ise ennast lüüsima? Üksikorganismi seisukohalt on programmeeritud surm fataalne ning ei anna üksikule bakterile eeliseid kohanemiseks keskkonnaga. Programmeeritud rakusurma korral tuleb vaadelda bakteripopulatsiooni tervikuna, sest osa populatsiooni surmast võib saada bakteripopulatsioon tervikuna kasu
annaabi.ee 
