Omaette on kirikuõiguse e kanoonilise õiguse dokumendid Keskaja ülikoolides olid Rooma ja kanooniline õigus eraldi Eraldi patukahetsusraamatud e pönitentriaarid Aktid ehk jooksva ajaarvamise dokumendid (vakuraamatud jms) Ilmuvad massiliselt alles 15. saj (Itaalias varem) Tekkivad seoses linnade kasvuga Igasugune keskajal toodetud kirjandus (jutlused, exemplum' id, kirjad) Pealiskirjad ja raidkirjad (tekst müntidel, ehetel, vappidel vms) Keskaegseid materjale säilitatakse kõigjal maailmas raamatukogudes. Neid on suuresti hävitatud keskaega mitteväärtustavate 17. ja 18. saj jooksul, aga ka nt maailmasõdade jms tõttu. Väga suur osa keskaegseid allikaid on aga ka publitseeritud, seda alates trükikunsti sünnist. Kommunikatsioon Keskaja jooksul muutus suuline kommunikatsioon kirjalikuks. Umbes 13. saj hakati
Jutu stabiilsuse tagab mitmelt erinevalt autorilt kuuldust olulisima meelde jätmine. Juttude lokaalsed redakstisoonid, normaalkuju (üldised seaduspärasused). Folkloristikazanrid Zanrianalüüs Sisu pühakulegend; Vorm aheljutt; Struktuur korduslaul; Kontekst tantsulaul Funktsioon hoiatusmuistend; Levik rändmuistend Päritolu eksempel (exemplum) näidislood, mida kasutasid kirikuõpetajad ja munad kristliku sõnumi edasi andmiseks. Iga üksik tekst kuulub kokku teise tekstiga. Lool on mingi sarnasus teiste lugudega, mille sisu on enamvähem sarnased. Kogu folkloristika ajalugu on uute zanrite avastamise lugu. Folkloorivormide erinev nimetamine on folkloristliku analüüsi üks osa, et korrastada materjali ja aru saada. Rahvastel, kes on olnud allutatud teistele kultuuridele, on kõige suurem rahvaluulekogu.
o – žanritel on erinevad funktsioonid; o – žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 27. Too kolm näidet, mis peegeldavad žanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. Žanrite määratlemine eri alustelt • Sisu – pühakulegend; • Vorm – aheljutt; • Struktuur – korduslaul; • Kontekst – tantsulaul; • Funktsioon – hoiatusmuistend; • Levik – rändmuistend; • Päritolu – eksempel (ld. exemplum); 28. Arutle teemal, kas traditsioonilised muistendid ja tänapäevased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse. Esita (nt af Klintbergi artikli põhjal) poolt- ja vastuargumendid, mis üht või teist seisukohta kinnitavad. Linnajutt, linnalegend, tänapäeva muistend • “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir:
excipi, cp, ceptum, ere välja võtma v familiris, e perekonna-; lähedalt tuttav, hästi päästma; erandit tegema; toetama; enda tuntud; subst. familiris, is m, f ori; sõber peale võtma; vastu pidama; vastu võtma; fs n indecl. jumalik õiglus; loomulik õigus; jätkama lubatu, kohusepärane excit, v, tum, re õhutama, virgutama fateor, fassus sum, fatr (üles) tunnistama, exemplum, n koopia; eeskuju, näide omaks võtma exe, i, itum, re välja v ära minema, ftum, n saatus, ettemääratus; surm lahkuma; välja tulema, ilmuma; mööduma, flx, cis adi. õnnelik; õnnetoov, soodus lõpule jõudma fmina, ae f naine, naisterahvas exerce, cu, citum, re harjutama; tegelema; fer ja ferm adv. peaaegu, umbes, ligikaudu;
annaabi.ee 
