Descartes Prantsuse filosoof 16-17 saj. SEADUSED: 1. seadus Enne dialoogi või vaidluse alustamist on soovitav mõistete tähenduses omavahel kokku leppida. 2. seadus Vasturääkivusi välistav seadus. Kehtib ühe ja sama ajaühiku kohta ühes ja samas suhtes.. Otsustus A ei saa samas suhtes olla üheaegselt tõene ja väär. Kaks vasturääkivat otsust saavad olla tõesed, kui nad on antud erinevatel ajaühikutel. A....Ä 3. seadus PRINCIPIUM EXCLUSI TERFII. Kahest otsusest, millest üks eitab, teine jaatab, on üks tingimata tõene. V= või (visjunktsioon) AVÄ MINA+mitteMINA= UNIVERSUM Selleks, et see seadus toimiks, tuleb sõnastada nii, et kehtiks universumi reegel. Nii, et kolmandat võimalust ei saaks tekkida. Kolmas võimalus - määramatus ja seadus pole rakendatav. Universumi seadus pole rakendatav seal, kus universum pole üles ehitatud. Pole
5 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. 3. Kolmandat välistav reegel. Kahest vasturääkivast otsustusest, millest ühes jaatatakse seda, mida teises eitatakse, on kindlasti kehtiv üks ((principium exclusi tertii). A A Reegel kõneleb sellest, et kahest vasturääkivast otsustusest (väitest, arutlusest) on üks kehtiv (tõene), teine ei kehti (on väär), kolmandat võimalust ei ole tertium non datur. Näide: kaebealune kas on süüdi või ei ole seda vahepealset (kolmandat) ei ole antud. Vasturääkivaid ehk kontradiktoorseid otsustusi tuleb mõista kui vastastikku teineteist eitavaid, välistavaid (alternatiivseid). Vasturääkivad on järgmised otsustuse vormid:
kus p tähistab otsustust (väidet), & konjunktsiooni (koostõesust) ning ¬ eitust. Ühes ja samas suhtes ei saa olla tõene, et väide p ja väide mitte-p on korraga tõesed. On veel sõnastatud ka nii: Ükski lause ei saa olla iseendaga vastuolus ehk lause ei saa olla korraga tõene ja väär. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) 3_fl_i-v VÄLISTATUD KOLMANDA SEADUS (ld principum exclusi tertii; ik law (principle) of the excluded third (middle) ): Kahest väitest, millest üks eitab seda, mida teine jaatab, on üks tingimata tõene ja teine väär ning kolmandat võimalust ei ole. Sümbolkujul: (p ¬p) , kus p tähistab otsustust (väidet), ¬ eitust ning disjunktsiooni (vähemalt ühe väite tõesust). Reegel välistab kompromissi vasturääkivas arutluses. Ei saa olla, et lause ja selle eitus on korraga väärad või korraga tõesed
Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu abil tehtud lõppjäreldus ei ole usaldatav, see võib tõestest eeldustest hoolimata olla juhuslikult väär või juhuslikult tõene. Välistatud kolmanda seadus (principle (law) ofthe exduded third or middle, ld principium exclusi tertii või tertium non datur): iga väite puhul on tõene kas väide ise või selle eitus ning kolmandat võimalust ei ole. Loogika õpetamise kogemus näitab, et mõnikord ei suudeta vastuolu vältimise seadusel ja välistatud kolmanda seadusel vahet teha. Oluline erinevus on see, et vastuolu vältimise seaduse põhjal ei saa väide ja tema eitus korraga tõesed olla, välistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad korraga väärad olla
Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu abil tehtud lõppjäreldus ei ole usaldatav, see võib tõestest eeldustest hoolimata olla juhuslikult väär või juhuslikult tõene. Välistatud kolmanda seadus (principle (law) ofthe exduded third or middle, ld principium exclusi tertii või tertium non datur): iga väite puhul on tõene kas väide ise või selle eitus ning kolmandat võimalust ei ole. Loogika õpetamise kogemus näitab, et mõnikord ei suudeta vastuolu vältimise seadusel ja välistatud kolmanda seadusel vahet teha. Oluline erinevus on see, et vastuolu vältimise seaduse põhjal ei saa väide ja tema eitus korraga tõesed olla, välistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad korraga väärad olla
annaabi.ee 
