14.Hammas-ja profiilliited. Kujundus ja tugevusarvutus. Konstruktiivselt on hammasliide sarnane mitme liistuga liistliitega ning moodustub hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 15.Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi:
hammastest võllil ja neile vastavatest soontest rummus. Tööpinnad on hambaküljed. Hammasliiteid kasutatakse pöördemomendi ülekandmiseks, paljudes konstruktsioonides ka detailide liigutamiseks piki võlli. Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi: rööpkülgne, evolventne, kolmnurkne. 47. Keerme tüübid. Tähistus, kasutusalad. Keermete klassifikatsioon. 1)Keermestatud pinna järgi: sisekeere (mutrid); väliskeere (kruvid). 2)Keermestatud pinna kuju järgi: silinderkeere; koonuskeere. 3)Kasutataud mõõtühikute järgi meeterkeere (tähis M); tollkeere (tähis UNF või UNC). 4)Keermeniidi suuna järgi: parempoolne; vasakpoolne (tähisele lisatakse tähed LH). 5)Keerme sammu järgi: jämekeere (tähises samm ei kajastu); peenkeere (tähises
hambaprofiilide toimivaid, aktiivseid osi st. piirkondi, kus hambad tegelikult kokku puutuvad. Kuna hambad lõpevad peaderingjoonel, siis ei saa olla kokkupuudet hammaste vahel väljaspool hambumissirge aktiivosa - lõiku K1K2. Kandnud need punktid tsentritest O1 ja O2 tõmmatud ringjoonekaartega vastavatele profiilidele, saame hammaste profiilide aktiivosade alumised punktid Kp1 ja Kp2 (joonisel 27 need punktid puuduvad). Hamba profiil on evolventne piirpunktini L (vastav hamba piirkõrgus he), kus ta läheb üle pingete kontsentratsiooni leevendavale siirdekõverale (vt. joon. 28). 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur Hammaslatti vaadeldakse kui silinderhammasratta sektorit, mille silindrite läbimõõdud on lõpmata suured. Silinderpinnad on seega muutunud rööptasanditeks ja neile vastavad ühiskeskmega ringjooned rööpsirgeteks (joon. 29.a). Alusringjoone raadiuse
eelised: - ühendatavaid detaile saab paremini tsentreerida, - detailide telgliikumisel täpsem suunamine, - suurem töökindlus dünaamilisel koormamisel, - suurem väsimustugevus (väiksem pingekontsentratsioon). Puuduseks on keeruline valmistamistehnoloogia ja kõrge hind. 13.6.1. Hammasliidete tüübid Hammasliide võib olla liikuv või liikumatu (detailid on kinnitatud võllil). Hammaste kuju järgi - rööpkülgne, - evolventne, - kolmnurkne. b D D d d a) b) c) Sele 13.6.1. Hammasliidete tüüpe. a – rööpkülgne, b – evolventne, c – kolmnurgne. 88 Enamlevinud on rööpkülgsed hammasliited
annaabi.ee 
