A. Kuidas on evolutsiooniteooriate kujunemisega seotus Georges Cuvier? Milles seisnes tema katastroofiteooria? Ta viis läbi olulisi geoloogilisi uuringuid, mille käigus tegi ta kindlaks, et eri maakihtides on erinevate loomade kivistised. Katastroofiteooria - kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ning tänapäevased jäid ellu. B. Kes esitas esimese tervikliku evolutsiooniteooria? Jean Baptiste de Lamarck teoses ,,Zooloogia filosoofia". Kuidas põhjendas ta evolutsiooni toimumist (2 tendentsi)? Esiteks sisemine täiustumistung. Teiseks on kohanemisvõime elutingimustega. Millised tema esitatud tendentsidest on väärad? Miks? C. Esimese teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria lõi Charles Darwin. Mille alusel suutis ta oma evolutsiooniteooria teaduslikult põhjendada? Paleontoloogilise, biogegraafilise ja aretusliku materjali põhjal. Muutlikkus, olelusvõitlus, lood...
1) Erinev suurus ehk individuaalsus 2) Võime kasvada või jaguneda 3) Võime tõmbuda või tõukuda 4) Piiratud eksisteerimisaeg Esmane rakk ürgprototsüüt: - Puuduvad leiud, et selline asi võimalik oleks - Eksperimentaalselt ei saa tõestada Esmase raku kujunemisel pidid olema täidetud 4 tingimust: 1) Piiristav süstem (membraani ürgne analoog) 2) Paljunemissüsteem (RNA) 3) Energeetiline süsteem (ATP eelkäijad) 4) Katalüsaatorid (anorgaanilised molekulid) Erinevate evolutsiooniteooriate jaotus 1) Ektogeneetilised (Põhirõhk on organismivälistel teguritel): lõssenkism (T. D. Lõssenko) 1930-1960: a. Organismid reageerivad adekvaatselt väliskeskkonna muutustele (võeti soojalembesed loomad, keset talve aeti välja, et muutuksid külmalembesteks) b. Mitte mingeid geene, kromosoome pole olemas. Pärilikkust kannab organism tervikuna (nullistati tõu- ja sordiaretus) c. Toimub hüppeline liigiteke d
Sajandi keskpaiku mittekiriklikes ringkondades siis kujunes veendumus, et maailm on palju vanem kui piibel väidab. 1856 avastati neandertallane ja hakkas kujunema inimese arengut puudutavad evolutsiooniteooriad. Tuntum Darwini oma. Kui Darwin oli sõnastanud teooriad, siis mõjutas see ka suhtumist inimühiskonda. Kujunes progressi teooria. 19 saj oli erakordselt kiire areng, seega see mõjutas arvamust, et ka minevikus oli progress. Kõige selle tulemusena kujunes 19 saj teine pool evolutsiooniteooriate kõrgajaks. Kaks esmaalgatajat olid Inglise arheoloog Lubbok?? ja etnoloog Tylor??. Mõlemad kirjutasid tähtsamad tööd 60-70 ndatel. Olid selged evolutsionistid, kelle ühiseks jooneks oli arusaam, et kõik rahvad teevad läbi arengu kõrgema tsivilisatsiooni poole-seega siis läbi vähem arenenud ühiskondade saab uurida arenenud ühiskondade teket. Lubboki aravates toimub looduslik valik erinevate ühiskondade vahel ehk osad kohanduvad paremini keskkonnaga ja arenevad
vormiga: 1) ülisuur territoorium > despootia (impeerium); 2) keskmise (mõõduka) suurusega territoorium > mõõdukas (dualistlik) monarhia; 3) väike ja kompaktne territoorium > vabariik. 1.3. Ajalooliste ning sotsioloogiliste koolkondade teooriad Riikluse edasine ajalooline areng näitas kliimavööndite teooria puudulikkust, osalist paikapidamatust. Ajalooliste ning sotsioloogiliste koolkondade, eriti aga evolutsiooniteooriate arenedes tekkis järgmine arusaam. Füüsikalis-geograafilised tingimused võivad tootlike jõudude ning tootmisvahendite algelisel arengutasemel kas soodustada või pärssida riikluse teket ebasoodsamates kliimavööndites. Samas - ajalooline praktika tõestas veenvalt, et riiklus tekkis varem või hiljem ka ebasoodsaks peetud laiuskraadidel. Jõuti olulise järelduseni: riikluse põhieelduseks on ühiskonna teatud sotsiaalse
annaabi.ee 
